Venelane ei austa nõrku

Seoses pronksiööde väidetavate korraldajate õigeksmõistmisega meenutavad teisedki peale president Ilvese Marcus Aureliuse sõnu, et parim kättemaks on mitte muutuda nende sarnaseks. Paljugi, mis imperaator ütles. Vaadakem parem seda, mida ta tegi.

Suurema osa oma valitsemisajast tõrjus Marcus Aurelius germaanlaste ja teiste vaenulike jõudude rünnakuid. Oleks ta valitsenud põhimõtte järgi mitte laskuda vaenlase tasemele — ole peksupoiss, ära vastu hakka, näita suuremeelsust ja lase ennast alandada —, siis oleks ta riik kiiresti jalge alla tallatud.

Kummaline on see meie poliitikute ja arvamusliidrite jutt. Nimelt olevat kohtu õigeksmõistev otsus näidanud kogu maailmale ja siinsetele venelastele, kui suur õigusriik me oleme. Samuti olevat see võtnud neilt neljalt kohtu all olevalt klounilt võimaluse saada märtriks.

Kas poliitikud peavad tõesti venelasi idiootideks? Kas nad arvavad tõesti, et venelased peavad neid mehi süütuteks märtriteks, kui me neid kordasaadetu eest karistaksime? Arvan, et suurem osa venelasi saab suurepäraselt aru, et aprillis 2007 toimunu oli kuritegu, mille eest on ette nähtud soolane karistus.

Pigem näitab kohtuotsus venelastele, et nad on taastanud oma eristaatuse, mis pärast Nõukogude Liidu lagunemist kõikuma lõi. Et Eesti riik pole tõsiseltvõetav riik. Ta on suurriikide hüpik, kes ei otsusta ise midagi. Sellisele riigile võib pähe istuda. Eestlaste tundeid ja nende ajalugu võib mõnitada.

Kui Eesti oleks riik suure algustähega, oleks ta ammu nõudnud Venemaalt (kes on Nõukogude Liidu järglane) okupatsiooni kahjude eest kahjutasu. Saksamaa on seda maksnud neile, kellele ta ülekohut tegi. Miks peaks Venemaaga teistmoodi olema?

Aprill oli alles suurema ja põhjalikult läbimõeldud protsessi eelproov. Ega FSB pole rumal. Aprillis veel relvad käiku ei läinud. Veel. Nüüd teame, milliseid sõnumeid saadeti. Oldi valmis sõjaks, kutsuti Venemaad appi. Püüti riiki kukutada, ja selle kõik maksab oma kõhu arvel kinni põlisrahvas ise?

Venelane ei austa nõrku. Putin mäletatavasti lubas Šaakasvili munepidi üles puua. Aga meie käitume nagu avariis põrutada saanu, kes tahab kõigile, ka paelussile oma kõhus, head teha. Selline käitumine on ennasthävitav.

Mõni ütleb, et ehk ei olnud see aprillimäss ikka midagi tõsist, võib kohtu otsusega leppida. Tore, kui nii oleks. Kui aga ei ole, siis olgu saatus meile armuline. Päts ka pärast kahetses oma leplikkust. Parem olla rangem, et mitte pärast Siberi rongis krokodillipisaraid valada.