Vello Saatpalu (sünd. 1935): Pitser tervisele

Rahvarinne esitas ka minu kandidatuuri viimasesse Ülemnõukokku. Kandideerisin Õismäel. Konkurente oli palju-palju, nende seas ka Vaino Väljas ja toona Eesti poliitilisse ellu agaralt sekkunud Aleksei Zõbin.

Võitis muidugi Väljas, Zõbin kogus venelaste toel teise häältesumma ja minu jaoks eestlaste hääli enam ei jätkunud, et tulla valituks. Sel põhjusel jäigi minu hääl puudu 20. augusti otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest heakskiitmisel.

Selle asemel tuli hakata ette valmistuma Eesti Riigikogu VII koosseisu valimisteks, olles kogenud ka eelnevalt põhiseaduse Assamblee liige Eesti Kongressi poolt valituna. Need olid pilgeni pingelised aastad, mis vajutasid lõpliku pitseri mu tervisele, mis nüüdseks on pidanud taluma kolme südame- ja kahte ajuinfarkti. Õnneks olen ma ikka sattunud oma ala meistrite juurde ravile (suur-suur tänu Mustamäe Haigla kirurgile Ants Paapstelile ja Meremeeste haigla neuroloogile Katrin Gross-Pajule) ning praegu, 71 aastasena ei tunne ma mingeid vaevusi.