Välismaa keevitajateta läbi ei saa
Balti laevaremonditehase pressiesindaja Katja Ljubobratets ütleb, et nende ettevõte pakub tööd ka Eesti keevitajatele, kui neil on ettevõtetele sobivaid oskusi ja teadmisi. Kuid BLRT on toonud endale oskustöölisi teistestki maadest: 2007. aastal 200 ukrainlast ja 50 rumeenlast, seejärel 60 keevitajat ja metallitöötajat Hiinast, värvatud on ka poolakaid. Praeguse seisuga töötab kontserni Eesti ettevõtetes ligi 300 välismaa spetsialisti.
„Kui meil pole võimalik palgata vajalikke spetsialiste Eesti elanike seast, siis otsime neid teistest riikidest – tellimused tuleb ju täita. Paraku panevad bürokraatlikud ja kohati ebaõiglased tingimused meie personalitöötajate pead tihti valutama,” pole Ljubobratets rahul. „Palju energiat peame kulutama selgitamiseks, et välismaalt tulnud spetsialist teeb seda, mida kohalik ei oska ega taha teha. Meil ei võeta arvesse ka asjaolu, et välismaalane jagab siin oma kogemusi, maksab makse ning tarbib meie teenuseid ja kaupu.“
BLRT on ka mujale läinud spetsialiste tagasi kutsunud ning 50 keevitajat tuligi Põhjamaadest taas Eestisse ning asus BLRT-sse tööle. Oma osa oli selles ilmselt ettevõtte heal käekäigul, kuid peamiselt mõjus Põhjamaadessegi jõudnud majanduskriis ja tootmise koomale tõmbamine. Kelle töökoht välismaal likvideeriti, need tulid koju tagasi.
Tööle võttes eelistab BLRT kogenud keevitajaid ja hea, kui neil on ka välismaa töökogemus. „Vahel on vaja kiiresti täita mõni kõrgtehnoloogiline tellimus, mille tarvis pole aega kohapeal spetsialisti välja õpetada. Siis otsimegi neid, kes seda tööd juba oskavad,“ ütleb Ljubobratets.
Omad lähevad ära
Eestist on saamas Euroopa keevitajate koolituskeskus. „Mõnigi keevitaja tuleb meie täiskasvanute kursustele kindla kavatsusega pärast väljaõpet välismaale tööle minna,” nendib Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli täiskasvanute koolituse osakonna juhataja Mati Sarapuu.
„Kui välismaa töökoht eeldab keevitaja eurosertifikaati, siis teevad nad meie juures vastava kursuse läbi, saavad taotleda sertifikaati ja lähevad välismaale tööle. Tuleb sedagi ette, et mees juba töötab välismaal, aga ilma sertifikaadita. Tuleb Eestisse ennast täiendama ja sertifikaati taotlema. Kui kõik on tehtud, läheb välismaale tagasi ja hakkab seal senisest paremat palka saama.
Välismaalt tullakse Eestisse ennast täiendama, sest siin õpetatakse emakeeles ja ESF-i programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” raames tasuta ning tase on ka hea. Kuna selle koolituse maksab kinni Euroopa Liit (v.a sertifikaadi eksam), on mingis mõttes loogiline, et koolitame keevitajaid Euroopa Liidule.”
Tasuta õppida saavad ka töötud
„Töötud hakkasid meie koolitustel käima möödunud suvest alates,“ räägib Mati Sarapuu. „Üldiselt ei teata, et töötu võib astuda tavalise õpilasena kutsekooli tasemeõppesse. Üks meie tasemeõppe õpilane on praegu 50-aastane. Ta on nagu tavaline õpilane, kes õppe eest maksma ei pea.”
Küsimusele, kui palju töötuid täiskasvanud õppijate hulgas on, vastab Sarapuu: „Veerandi ringis, mõnel erialal rohkem, mõnel vähem. Näiteks arvuti algõppekursusel on viieteistkümnest kümme töötud või pikaajalised töötud. Venekeelset arvuti algõpet on väga vaja, sest meie õppijatest räägib üle 90% vene keelt. Samal ajal on keevitajate hulgas töötuid väga vähe. Möödunud aastal õppis meil üle 800 täiskasvanu, s.o umbes sama palju kui tasemeõppes õppijaid.”
Kuidas kursustel õppinud tööd leiavad, selle kohta Lasnamäe mehaanikakoolil statistikat pole ega saagi olla, sest andmekaitseseadus ei luba inimesi jälgida. Küll aga teab Sarapuu, et Soomes ja mujal Põhjamaades saavad nad tööd päris hästi. „Teame ka neid, kes on leidnud töö kodumaal. Näiteks üks meie kursuslane osales „Tööotsija” saates ning valiti sealt parimana välja. Vaatasin kohe, et tuttav inimene.”
Täiskasvanuõpe on kallis. Vaid üksikud inimesed on oma koolituse täies mahus ise kinni maksnud, valdav osa elanikkonnast seda ei suuda. Seetõttu loodab Sarapuu, et mingid toetusprogrammid jäävad siiski alles ka pärast 2013. aastat: „Tahan loota, et Eesti poliitikud ei pea täiskasvanute õppimist tähtsaks ainult sõnades, vaid ka päriselt.”
