Valimised — arvamused ja arvud
Kas selline „mäekõrgune“ edu, nagu ajakirjandus üksmeelselt nendib, oli tõepoolest endastmõistetav ja üheselt ennustatav? Võib-olla, sest nii vähemalt arvamustes leiti…
Anvar Samost: „Tallinnas on just selline olukord. Ka ilma küsitlustulemusi vaatamata võib eeldada, et suurem hulk pensionäre ja venekeelseid valijaid hääletas /…/erakonna poolt.“ (EPL: 19.10.2009).
Vallo Toomet nentis, et „nii nagu neli aastat tagasi, tõid Keskerakonnale valimisvõidu venelaste hää-led“.(EPL: 20.10.2009). Argo Ideon: „Pärast neid valimisi on veelgi tugevnenud /…/ roll muukeelse elanikkonna huvide pea monopoolse esindajana Eesti poliitikas.“ (PM: 20.10.2009).
Jätkem küsitlused/usutlused/arvamused jmt sedapuhku kõrvale ja vaadakem, mida vestavad asjakohased kiretud arvud. Nii valimisprotokollides kui statistikakogumikus „Tallinn arvudes 2008“ on meile vajalikud arvandmed seisuga 1. jaanuar 2009 kenasti kirjas.
Esmalt väide — esikoht tuli venelaste häälte toel. Kas tõesti venelaste häälte toel? Või nn venekeelsete valijate häälte toel? Kas nood teised „venekeelsed“ on nõus end venelasteks nimetada lubama? Harjumuspäraselt loetakse „venekeelsete“ hulka ka nt ukrainlased, valgevenelased, tatarlased. Ei ole usutav, et nad on nõus end „venelasteks“ pidama.
Tallinnas on umbes 404 000 elanikku, kellest valimisealisi (st 18+) on ligikaudu 329 000. Valimiseali-si venelasi on neist ~127 000, eestlasi pisut üle 171 000. Kui „arvamusliidreil“ on luba arvata venelasteks kõik nn venekeelsed, siis kokku on selliseid valimisealisi umbes 157 500. Seega ikkagi vähem kui valimisealisi eestlasi.
Millised on lood aga tolle võitja erakonna poolehoidjate kantsiks peetavas Lasnamäel? Orienteeruvalt on Lasnamäel valimisealisi eestlasi umbes 27 000, vastutahtsi ühte kokku arvatud valimisealisi „vene-keelseid“ ~64 000. Eeldagem, et ka Lasnamäe valijate osalus oli sama kui Tallinnas ehk 65,2%. Tolle häältesaagiga (~41 750) võitu küll ei vormista. Muidugi, kui nad kõik tolle ainsama „sobiva“ erakonna ja tolle esimehe poolt ka hääletasid. Põhja-Tallinnas oli valimisealisi kokku pisut üle 45 000, neist nn venekeelseid kokku 22 000, ent valimisosalus arvutuslikult vastavalt 30 000 ja 14 000.
Egas midagi, tuleb appi võtta ka „seitsmes surmapatuski“ süütud pensionärid. Ent kes pensionäridest? Pensionäride hulka kuuluvad vanaduspensionärid, riikliku eripensioni saajad, nn väljatöötatud aastate pensioni saajad, töövõimetuspensioni saajad, toitja kaotanud pered (st pensionisaajad), rahvapensioni saajad… Vanaduspensionäre on Tallinnas kokku pisut üle 85 000, ent Lasnamäel ligikaudu 11 500. Kui palju on valimisealisi, st 18+ pensionäre kokku, selle kohta kättesaadavaid andmeid ei ole. Loomulikult on igat liiki pensionäride seas nii eestlasi, venelasi, ukrainlasi jt.
Ja lõpparv. Tallinnas hääletanuid kokku on 212 828, millest võitja-erakonna osa 114 013. Kuidas korraldada liitmistehe „venelased + pensionärid“ = 114 013 häält? Ja kui palju venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, tatarlasi jt ning pensionäre andis oma toetuse nn valgetele erakondadele? Küsimused, mis ootavad pädevaid arvutusi, mitte pelgalt kõhutunde või talupojatarkuse najal „arvamusi“ tootes.
NB! Kas saab keelata/tõkestada ükskõik millisel erakonnal edukas või isegi edukaim olla? Ega ei saa küll!
