Urve Palo, me ei usu teid enam!

Ajakirjanduslik eksperiment paljastas piinliku tõe — Eesti kodakondsuseasjus nõu küsinud inimese kiri jäi rahvastikuministri büroos kahe kuujooksul vastuseta. Teisisõnu oli vastus: „Ärge selle riigi kodakondsust küll võtke, sest meile te korda ei lähe.”

Ehkki integratsiooni utsitamine pole kaugeltki mitte rahvastikuministriainuke ülesanne, on minister Urve Palo just selle teema endale südameasjaksvõtnud. Lausa nii, et teda võiks vabalt integratsiooniministriks nimetada.Kes oleks võinud kahelda selle ettevõtmise siiruses?

Kuid kaheldud siiski on, ja nüüd tundub, et Palo isegi ei püüa neid ümber veenda, isegi kui püha ürituse päästmiseks piisaks vaid ühestainsast heasoovlikust ja innustavast vastusest.

Polegi tähtis, mis asjaoludel või kelle tuulepäisuse tõttu kiri tähelepanuta jäi. Tõsiasi on, et Urve Palo usutavus integratsiooni eest kõnelejana plõksatasõhust tühjaks nagu mullikile.

Sest mis kasu on projektide ja programmidega lehvitamisest? Ministrile,kelle üks ülesandeid on Eesti kodakondsuse kasuks otsustamiselekaasaaitamine, kukkus sülle selle valdkonna musterjuhtum. Ja selle pealekehitati ainult õlgu. Võib-olla ei tehtud sedagi.

Fiktiivne Maria Ossipova on oma ülesande täitnud, kuid sajad eestivenelasedkõhklevad kodakondsusvaliku asjus päriselt. Milline on rahvastikuministrisoovitus neile?

Integratsiooniteemaliste kampaaniate suhtes on iroonilised olnud nii eestlased kui ka venelased ning viimase, kodanikuksvärbamise kampaania üle lausa irvitati: mis mõte on reklaamida kaupa, mida keegi ei taha?

Kui integratsioonil üleüldse mingi sisu on, siis on see nimelt nende inimeste nõustamine, kes reaalselt nõu vajavad. Kui Palo seltskond nendega niimoodi käitub, siis pole imestada, et asjad metsas on.