Ometi - Savisaare bluff vähemalt vihastas, Ilves oli stiilselt arrogantne, Rõivas... Pean tunnistama, et jään äsja ETVs eetris olnud traditsioonilise aastalõpuintervjuu iseloomustamisega jänni, sest ma ei kuulnud valitsusjuhi suust mitte ühtegi lauset, mõttekäiku või analüüsi, mis poleks varem meedias juba ilmunud. Aga kord aastas tahaks oma riigi peaministrilt kuulda midagi sellist, mis paneb uhkust tundma nii tema kui kodumaa üle.

Siiski, lause - "kokkuvõttes sai Eesti väga hea peaministri" - oli Rõivase ainuke fraas, mis tekitas mingi tunde, pigem kohmetuse, aga näitas peaministri vahemalt enesekindlana.

Kõik muu - Rain Rosimannuse küsimusele vastamisest möödahiilimisest kuni töövõimereformi saaga pisemaks rääkimisel - oli tuttav juba lõppeva aasta ajakirjandusest. Ma ei arvagi, et peaminister peab iga teema kohta suutma mitut moodi vastata, aga aasta üheks olulisemaks intervjuuks tasuks olla oluliselt paremini ettevalmistunud. Üldistus oli puudu, nagu ka see, et millisena ta näeb Eestit aastate pärast. Et Keskerakond on saatanast - seda me teadsime. Aga kuidas Eestis tööd oleks, kuidas Eesti majandus kahaneva ja vananeva rahvastikuga hakkama saaks, kuidas eestlased ja venelased teineteist natukenegi mõistaks. Sellest me midagi teada ei saanud.

Peaministri intervjuu ei saa olla nagu igav kordussaade. Peaministri sõnavõtt ja intervjuu peaks inspireerima ja tekitama janu seda veel vaada või lugeda. Taavi Rõivasega nii ei läinud.