Urmas Reinsalu kooseluseadusest: kus lõpeb mõistus, algab raudtee
Kooseluseadus on olnud vassimiste rida ja sotsid ei suuda sellest kiusatusest ka praegu hoiduda. Esimest korda soostuti algatajate poolt selle seaduse vigade üle sisuliselt arutama alles sel nädalal, kui Margus Tsahkna kutsus tervele mõistusele, et vastutustundetu jauramine ära lõpetada.
Arutati olemuslikke probleeme nagu samasooliste paaride ühine lapsendamisõigus. Algatajad alul ütlesid, et seda ei juhtu, kuid tegelikkuses võeti seadus vastupidiselt vastu. Need asjad tähendavad õiguslikus tähenduses isa ja ema mõiste kaotamist ja sellega ei saa leppida. Kooseluseaduse pooldajad pole varjanud strateegiat, et käivituks samasooliste paaridele asenduskodudest laste lapsendamise aktsioon. Kooselu seadus annab selleks aluse. Tõsine probleem on eelnõu aretamine faktiliseks samasooliste abieluks. Seda on algatajad ise küll kategooriliselt eitanud, kuid juriidika räägib teist keelt.
Sotsiaaldemokraadid pole suutnud kujundada veel oma seisukohta, kas nad toetavad põhiseaduses abielu kui mehe ja naise ühendust või mitte. Kui mitte, siis paraku kinnitab see kahtlust, et ka selles tundlikus küsimuses on ühiskonnale vassitud.
Täiesti kuritahtlikud on sotside solvangud Margus Tsahkna suunal. Ainus, kes selles inetus loos on rääkinud ühte juttu ja apelleerinud tervele mõistusele, on Margus Tsahkna. Tundub, et asjatult. Vene ajal öeldi: „Kus lõpeb mõistus, algab raudtee“. Täna käib see pigem kooseluseaduse rakendusaktide kohta.
On vähemasti positiivne, et Reformierakond on oma positsioonides suutnud jääda soliidseks ja arutab asju sisuliselt, mitte ei tee „Ervin Abeli show-d“.
