Ülem-Suetuki eestlaste küla: kauaks veel?

 (16)

Omaaegsetest, 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse umbes sajast eesti külast on Siberis alles pea 40. Osa eesti külasid tühjeneb järk-järgult, osa on muutunud nüüdisaegseteks asulateks, kus sulandutakse teiste rahvastega. Leidub ka kohti, kus elavad senimaani pea ainult eestlased ning nii vanad kui ka noored räägivad eesti keeles.

12 õpilasega kool

Ülem-Suetukis olevat enne stalinlikke repressioone elanud umbes 700 inimest. Veel paarikümne aasta eest oli elanikke 300 ringis, nüüd vaid umbes sada. Sündimus on küll pisut tõusnud (Vene riik toetab lastega peresid), aga samas ei leidu külas (palga)tööd ja pered lahkuvad.

Alates 2000. a töötab Ülem-Suetuki küla põhikoolis Eestist lähetatud õpetaja. Esmalt oli seal ühe õppeaasta Piret Toomet, tema järel kuni praeguseni Airi Lauri, kes on külast abikaasa leidnud ning sinna kodu rajanud. Saabumisõhtul tervitasid külaelanikud meid kultuurimajas kontserdiga. Õpetaja Airi Lauri nelja-aastane kakskeelne poeg Juku laulis koos teistega vene keeles Potsataja laulu. Mitmele lapsele ei ole eesti keel enam emakeel. Esinejaid saatis bajaanil Ernst (Ärni) Lell, Ülem-Suetuki puhkpilliorkestri juht ja külavanem. Paar aastat pole ta enam külavanem olnud, sest Vene riigil pole võimalust selle töö eest palka maksta.

Ülem-Suetuki 9-klassilises põhikoolis õppis tänavu 12 õpilast, veel 2001. a oli õpilasi poole rohkem. Eesti keelel on koolis (veel!) emakeele staatus ja selle õppimine on alates teisest klassist kohustuslik. Umbes viie aasta eest taheti kool muuta neljaklassiliseks, kuid rahvuskooli staatus aitas säilitada üheksa klassi. Algklassidesse tuleb lapsi juurde, lähiaastatel esimesed klassid täitmata ei jää.

Esimese klassi õpilased ei pea talvel kooli minema, kui õues on 34 kraadi külma. 9. klass võib koju jääda 38, ülejäänud 36 külmakraadi korral. Külmapäevi oli sel talvel mitu. Sügisel võtab kogu külarahvas paar-kolm päeva kartulit, siis kooli ei toimu: millestki on vaja pikk talv üle elada.

Eesti riik aitab

Õpilastel on nädalas keskmiselt 2–3 eesti keele (sh kirjanduse) tundi. Mida nooremad lapsed, seda viletsamini nad eesti keelt oskavad. Mehed ja poisid räägivad külas omavahel eesti keeles, tüdrukud koolist alates vene keeles! Paar-kolm peret, kus üks vanematest on venelane, suhtuvad eesti keele õppesse tõrjuvalt. Samas on ka pooldavat suhtumist ning teise klassi algul hakkavad lapsed väga innustunult eesti keelt õppima.

Eesti keele õppimise motivatsioon ei olevat enam endine, aga Eestis käinud lapsed on hakanud keelt paremini õppima. Külaelanike kontingent olevat vaimselt üha nõrgem: veerand lastest õpib lihtsustatud programmi järgi, andekamad lahkuvad külast.

Õpikud, eestikeelne aliase-mäng, heliplaadid jms on koolil olemas, Eestist saadetud. On ka ajakirjad Täheke, Hea Laps ja Haridus. Veebruarinumbrid olid märtsi keskpaigaks juba saabunud, post tuleb Eestist 1,5–2 nädalaga. Kaks korda nädalas tegutseb koolis eesti keele ring. Eesti abiga soovitakse hankida laste keeleõppeks, eriti sõnavara õpetamiseks, näitmaterjali, nt puslesid, sest olemasolevad on ära mängitud.

Koolis on Internetti ühendatud arvuti, taredes selliseid arvuteid ei ole. Eesti keele õppimiseks on kasutatud ka Miksikese kodulehte (osaleti konkursil). Et kooli kõik õpetajad on Interneti kasutamisest huvitatud, siis on moodustunud järjekord.

Eestlaste ühtekuuluvustunnet on eri aegadel aidanud säilitada ja tugevdada eestikeelne haridus-, usu- ja kultuurielu, side Eestiga, kompaktne külakogukond ning Siberi eraldumist soosivad kohalikud olud. Siiski näitavad rahvaloenduste andmed, et eestlaste arv Vene föderatsioonis kahaneb. Ülem-Suetuki koolis jätkub lähiaastatel eesti keele õpe, kuid seda hakatakse paratamatult õpetama võõrkeelena. Eesti jätkab võimaluste piires kooli toetamist. Ääretult külalislahkete ja töökate külaelanike soov on, et neid ei unustataks.

Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare