Ugandas toimus loodusõnnetus

Ilmo Au, Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja

Eestis pole täheldatud nii äärmuslikke usuliikumisi ja siin pole ükski kirik või kogudus keelatud, kui nende põhikiri vastab seadusele.

Nõrgema närvisüsteemiga inimeste erutus kasvab ka täiskuu ajal. Aastavahetuse paiku võtsid nii kirikutegelased kui ka täitevvõim kasutusele ettevaatusabinõud, et vältida võimalikke ekstsesse seoses väidetava aastatuhandevahetusega.

Maailmas oleneb äärmuslike usuliikumiste mõju sellest, kuidas nende juhid tõlgendavad pühakirja – Talmudi, Koraani ja Piiblit – või Nostradamuse ennustusi. Uganda juhtumi puhul kaasnes tõlgendusviisiga ilmselt nii üldine kui ka teoloogiline harimatus.

Religioonipsühholoogias on usuline ekstaas kindel mõiste, eriti hiljem tekkinud religioonid tegelevad ajuloputusega – inimesel on kõrvaklapid peas, nii et ta näeb ja kuuleb vaid seda, mida vaimulik räägib. Eestlane pigem enne mõõdab üheksa korda, kui lõikab.

Ugandas usu sildi all toimunud massimõrv on loodusõnnetus. Pole teada, kas lähtuti kristlikust pühakirjast, kuid samas olen üsna kindel, et religioossed inimesed palvetavad nende eest, kes seal hukkusid.

Kirikus hukkunud 78 lapse puhul ei saa rääkida nende vabast tahtest. Lastega perekonnainimesed võiksid siit saada religioossetel teemadel mõtlemisainet.