Põhikomponendid on: uusim Linuxi tuum 2.6.20, Xorg 7.2, GCC 4.1.2, glibc 2.5 ja uusim GNOME 2.18.1 töölaud. Loomulikult on uuendatud ka komplekti kuuluvaid rakendusprogramme, nt kontoritarkvara OpenOffice.org 2.2, veebisirvija Firefox 2.0.0.3, Thunderbird 1.5.0.10, gimp 2.2.13 jt.

LiveCD plaadilt saab operatsioonisüsteemi käivitada, veenduda, et kõik töötab ja siis soovi korral installi alustada. Kaasas on kõvaketta jaotaja, mis vabastab vajaliku kettaosa, kui kogu ketas on Windowsi kasutuses. Migration assistant abistab Internet Eploreri ja Firefoxi lemmiklinkide ning taustapildi importimisel Windowsist Ubuntusse. Restricted driver assistant abistab puuduvate binaardraiverite installimisel (Nvidia ja ATI videokaardid, nn winmodemid, WiFi adapterid jne). Kui arvutis on Inteli integreeritud video, saab soovi korral kohe sisse lülitada Compiz 3D töölaua (vonklevad aknad, pöörlev kuup jne). Suuremate võimalustega Beryl 3D töölaud tuleb installida pakihaldur Synaptic abil. Seda saab kasutada ainult Nvidia või ATI videokaardiga arvutis.

Kõigepealt laadisin alla desktop ja alternate plaaditõmmised ja kõrvetasin need plaatidele. Katsetasin LiveCD. Töötas. Edasi proovisin oma 256MB mäluga testarvutis Ubuntu 6.10 otse Internetist 7.04-ks uuendada. Kõik kolm katset lõppesid veateatega (arvatavasti serverite ülekoormuse tõttu). Seejärel sisestasin töötavasse arvutise alternate plaadi ja klõpsasin avanevas aknas uuendusnupul. Keelasin uuenduste tõmbamise Internetist (kuna serverid olid ülekoormatud). Plaadilt uuendamine on pikk protsess, mis kestis ligi kolm tundi. Uue versiooni „puhtaks“ installiks kulub samal arvutil umbes pool tundi. Versiooniuuenduse eeliseks on, et säilivad Firefoxi lemmiklingid ja kõik pluginad, Thunderbirdi meilid, aga ka nt F-Spot’is fotodele lisatud kommentaarid ja sildid. Kohe töötasid kõik varem lisatud kodekid.

Üks toredamaid lisandunud võimalusi on nõustaja, mis abistab puuduvate kodekite installimisel. Topeltklõps mõnel mp3- või videofaili ikoonil avab akna, milles küsitakse, kas tahate puuduvaid kodekeid installida. Kui nõustute, tõmmatakse Internetist vajalikud failid (ilma, et peaksite eelnevalt repositooriume määrama; ettevaatust, kohalikud Elioni serveris olevad repositooriumid tihti ei tööta), installitakse need ja muusika või film hakkab mängima. See toimib isegi juhul, kui teete seda LiveCD plaati kasutades, ilma Ubuntut eelnevalt installimata. Automatix’it pole kodekite installimiseks enam vajagi, kuid soovi korral võite seda kasutada lisaprogrammide installimiseks.

Lisandunud on Juhtimiskeskus (Control Center), mille aknasse on koondatud kõik menüü Arvuti korraldused. Vaikimisi ei ole see sisse lülitatud, kuid Juhtimiskeskuse avamise korralduse võib menüüredaktori abi aktiveerida. Algajaile annab see ehk kõigist võimalustest parema ülevaate.

Kui olete varem juba Ubuntu 6.10 installinud ja kõik töötab, siis ei too 7.04 just palju uut kaasa, kui mitte arvestada uuendatud rakendustarkvara ja lisandunud mänge Chess ja Sudoku. Ubuntu 7.04 plaati saab nüüd jälle tasuta Internetist posti teel koju tellida. Ubuntu 6.10 plaat oli kaasas märtsikuu [digi] numbriga. 16-lk eestikeelse 6.10 kasutusjuhendi, mis valdavalt sobib ka 7.04-le, leiate Pingviini Web’i raamatute sektsioonist.

Olgu veel mainitud, et koos OpenOffice.org 2.2-ga töötab ka Filosofti speller, mis oli algselt mõeldud OO.o 2.0.4 ja Ubuntu 6.10 jaoks. See tuleb uuesti installida.

Silma torkasid esialgu järgmised vead. Pärast versiooniuuendust ei võimalda menüüredaktor korralduste nimesid muuta, mida eelmises versioonis sai teha. Seetõttu ei saa ka ingliskeelseid korraldusi eestikeelseteks muuta ja peab leppima, et menüüs on korraldused Ubuntust lähedamalt (õige oleks lähemalt) jmt. Kummalisel kombel ei saa VIA tugikiibistikku integreeritud video korral Totemi aknas enam mängida ogg-faile, nt näidiste kataloogis olevat Ubuntu tutvustust. Varasemates versioonides pole sellist probleemi olnud. DivX faile saab seejuures aga korralikult mängida. Loodetavasti need puudused lähiajal kõrvaldatakse. Sülearvutite korral võib tekkida probleeme lisaseadmetega (veebikaamera, kaardilugejad, dokk jm), vt teist viidet. Inteli kiibistike ja laiekraani korral on vaja installida lisaprogramm.

Firefoxi eestikeelseks muutmiseks tuli eesti keele pakett installida eestindussaidi aadressilt http://firefox.pingviin.org/xpi/et-EE.xpi, kuna mozilla pluginate lehelt anti selle installimisel veateade. Eelnevalt tuleb aga installida mozilla lokaadivahetamisplugin.

Paljudes riikides on Ubuntu on väga populaarne. Jääb vaid soovida, et Eestis tekiks sama aktiivne Ubuntu kasutajaskond kui Soomes, vt kolmas viide.