Tulviste tahab kogu südamest presidendiks
Kalvi Noormägi: 16:26
Kui Teie härra professor Peeter Tulviste saate Eesti presidendiks, siis mis on see, mida Te Lennart Meri kombel kindlasti teeksite ja mida mitte?
Peeter Tulviste: 14:04
Lennart Meri on üles ehitanud Eesti presidendi institutsiooni ja teinud seda talle omasel elegantsel viisisl. Seda tahan hoida, aga muuta rõhuasetust. Ma arvan, et järgmine president peaks tähelepanu pöörama riigisisestele asjadele.
President Meri on toonud Eesti maailmakaardile tagasi, see töö peab jätkuma, aga arvan, et president peab elus hoidma pidevat arutelu Eesti elu valupunktide üle.
küsija: 16:06
Hr Presidendikandid aat, väljendasite arvamust et 1940a nn kojupöördunud *siis hitleri* Saksamaale* sakslaste mahajäänud varad tuleb neile kompenseerida. Ometi oli ju Saksamaa ja EW vahel sõlmitud vastav lepe, mis võtab igasuguse õigusliku aluse kojupöördunute *ja nende järeltulijate* pretensioonidelt.
Kas soovite tagastada ka mõisad, mis Vabadussõja lõppedes natsionaliseeriti* Sest kui tagastada* kompenseerida, siis juba lõpuni. Iseküsimus on muidugi, kelle arvelt see kõiks toimuks.
On teil ka isiklik huvitatus *potentsiaalne rikastumisvõimal us, kas siis otsene või kaudne* selles valdkonnas?
Peeter Tulviste: 14:07
Arvan, et varad tuleb kompenseerida kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele rahvusest sõltumata.
20-30.ndatel aastatel olid Eestis kõik kodanikud võrdsed. Kui me praegu õigust taastame, siis tuleb see taastada kõikide kodanike jaoks. Kõikide nende jaoks, kes olid Eesti Vabariigi kodanikud juunis 1940. Mõisate võõrandamine on täiesti teine asi nii õiguslikult kui moraalselt.
Jaak: 15:54
Minu küsimused oleksid sellised.
Miks peaks Teid valitama Presidendiks? Mis on Teie eelised võrreldes teiste kanditaatidega? Mida Teie teeksite Presidendina teisiti, kui seda on seni teinud Lennart Meri?
Lugupidamisega, Tudeng Tartust
Peeter Tulviste: 14:09
Usun, et mu nõrk ja samas tugev külg on see, et olen poliitikas olnud lühikest aega. Ülikooli rektorina tegin viie aasta vältel koostööd kõikide tähtsamate poliitiliste jõududega. Need head suhted on säilinud tänaseni.
Usun, et mul on rohkem toetajaid erisuguste poliitiliste jõudude seas kui teistel kandidaatidel. Nendele suhetele saan presidendina toetuda.
Meelis Kikajoon: 16:27
Milline väliskapitali osakaal eesti majanduses ei muuda veel Eesti riiklust mõttetuks ja riigijuhte marionettideks?
Peeter Tulviste: 14:11
Arvan, et tänapäeva Euroopas ei saa asjadele niimoodi läheneda. Kapital on praegu kõikides riikides palju rahvusvahelisem, kui ennesõjaaegsel ajal, mis meie arusaamasid maailmast ikka veel oluliselt mõjutab.
Raendaja: 16:55
Lp.professor Peeter Tulviste!
Miks sai teist üliõpilasselts EÜS liige alles poolteist aastat tagasi (ajakirjanduse andmed)? Kas korporatiivsus ei osutu takistavaks teguriks tulevasele rahva presidendile. Otsekohese vastuse eest, aituma.
Peeter Tulviste: 14:14
Rektorina ei pidanud võimalikuks ennast ühegi organisatsiooniga siduda. Siis said käed vabaks, astusin EÜS-i pärast seda, kui olin lugenud nende viimast albumit, mis on minu arvates üks paremaid raamatuid tänase ja tuleviku Eesti kohta. See on artiklite kogu. Korporatiivsusest pole seal sugugi juttu.
Seda küll ei maksa karta, et EÜS-i liikmena hakkaksin tööle võtma oma seltsi liikmeid. Piisab sellest, kui on lihtsalt intelligentne inimene.
taavi: 17:16
Ootaks selget vastust: kas te tõesti tahate kogu südamest presidendiks saada?
Peeter Tulviste: 14:15
Muidu poleks kogu seda asja ette võtnud, nii et vastus on jah.
Henry Murt: 17:54
Teile on ette heidetud, et olete Isamaaliidus alles noor ja väheste erakondliku saavutustega liige (et miks ei astunud Te Isamaliitu juba 90ndate alguses). Kas universitase rektoril sobinuks end siduda poliitilise erakonnaga? Kuivõrd oleks see ülikooli mainele kahjuks tulnud?
Peeter Tulviste: 14:16
See ongi vastus, rektorina ei tohi minu sügava veendumuse järgi inimene ennast erakondlikult siduda. Enne seda ei olnud astumine hästi võimalik, sest esimest korda pääsesin välismaale teadusega tegelema 1989 ja aastatel 89-92 olin peamiselt Ameerikas ja Saksamaal ülikoolides tööl.
Henry Murt: 17:58
Mida on tänasele (so 29. märts) sünnipäevalapsel e, Presidendile, Teil kui võimaliku presidendi kandidaadina, ette heita? Ehk — mida jätaksite ja mida võtaksite Meri presidendiajast?
Peeter Tulviste: 14:18
Täna on ka minu poja sünnipäev. Ma ei taha mitte midagi presidendile ette heita, vaid arvan, et meil on väga vedanud, et meil on olnud nii särav president.
Henry Murt: 17:59
Kas emer rektorist võib (ja kas on tavaks) saada veelkord ülikooli rektor 2003ndal aastal?
Peeter Tulviste: 14:18
Ei, kindlasti mitte, rektoriks ma enam ei kandideeri.
Henry Murt: 18:02
Millised oleksid Teie kui isamaaliitlase ja kui presidendikandidaadi tegevusväli, et Eesti poliitlisel maastikul jõuaksid praegusele 5-6 riigikogu erakonna kõrvale ka väiksemaid erakondi? Mis on väikeste erakondade häda? On neid vaja?
Peeter Tulviste: 14:21
Arvan, et meil on erakondi praegu liiga palju. Ka Riigikogus esindatud erakondi.
See on päris loomulik, et ühinetakse tihtipeale inimese ja mitte programmi ümber. Programmilised erinevused meie erakondade vahel on suhteliselt väikesed ja annavad ruumi üksnes vähestele parteidele.
Küll aga kujutan ette, et mõne toreda idee ümber kogunevad inimeste rühmad, kellele see armas on. Aga see ei pea olema erakond.
Lindmäe: 18:39
Mina arvan, et üks õige president on intelligentne, tark, aus, ilus, vaimukas jne.
Naistele on tähtis,et ka seksikas!
Millega loodate üllatada rivaale?
Peeter Tulviste: 14:22
Võtab mõtlema…
Kahte asja julgen nimetada: Mõne ootamatu naljaga ja vahel mõne särava kõnega.
gümnaasiumi õpilane: 18:41
Tean, et õppisite Nõmme Gümnaasiumis (Tollel ajal Tallinna 10. Keskkoolis). Millised on Teie koolimälestused ja kas on ka praegu sidemeid oma kooliga?
Peeter Tulviste: 14:23
Õppisin selles koolis esimesest klassist peale kuni lõpuni. Arvan, et mul väga vedas sellega, et sattusin sinna kooli. See õhkkond koolis oli väga eriline.
Ei raatsi ütlemata jätta, et Eesti Teaduste Akadeemia 58. liikmest 8 on tulnud sellest koolist. Käin seal koolis vähemalt korra aastas, aga sõpru, kes mul on sellest ajast jäänud, näen väga tihti.
Toomas Anijärv: 20:04
Miks Te olete nõus konkureerima ühe partei sees mehega,
kellele Teie ise oma toetusallkirja andsite (www.kelam.ee)?
Peeter Tulviste: 14:26
Arvan, et ühesuguse maailmavaatega kandidaadid peavadki üksteise kandidatuure toetama.
Nii Tunne Kelam kui ka mina leiame, et on hea, et meie erakonnal on rohkem kui üks kandidaat. See on pigem erakonna tugevuse märk.
Tunne Kelam väljendas oma toetust mulle Eesti Päevalehes mõni päev tagasi ja hindan seda väga kõrgelt. Tahaksin lisada, et kuna siin on viidatud Tunne Kelami koduleheküljele, siis õige pea tuleb ka niisugune aadress nagu www.tulviste.ee.
Need, kes täna küsivad ja vastuseid jälgivad, leiavad ehk edaspidi sealt vastuse oma küsimustele.
T34: 20:31
Kas olete nõus, et praeguse võimuliidu poliitiline passiivsus ida suunas on kaasa toonud majandussuhete halvenemise Venemaaga? Teisisõnu, majanduslikku sõltumatust idanaabrist tegelikult ei eksisteeri, kuid seda väidetakse, et peita oma välispoliitilist saamatust?
Peeter Tulviste: 14:28
Pean väga suureks saavutuseks seda, et oleme saavutanud sõltumatuse Venemaa turust. Kujutage ette, mida oleks tähendanud Vene valitsuse vist üleeilne otsus, kui see oleks tulnud mõne aasta eest.
Tänased head uudised Venemaa kaubanduse väljavaadete kohta (topelttollide kaotamine) on meie valitsuse poliitika vili.
Jüri Tammik: 21:28
Lp prof Tulviste,
Erinevalt mitmetest kolleegidest, kes on juba 10 * 12 aastat püüdnud end jagada ülikoolitöö ja poliitika vahel *Lauristin jt*, olete Teie poliitikas veel hiljutine tulija. Sellisel värskusel on nii plussid kui miinused. Ent järgnevaid küsimusi veidi kokku võttes * kas Te üldse teate, millisesse “pesasse” Te sattunud olete* 1. Ka poliitikas on olemas teatud know*how ja semantika, mida paraku ei omanda aktiivse lehelugemisega ega aeg*ajalt poliitikutega tekkivate kontaktidega. Kas arvate, et valdate seda “keelt” ning ei satu sel moel poliitikute keskel olles “juuniorliikme ” staatusesse*
2. Kas on tõepõhja juttudel, nagu oleksite astunud Isamaaliitu peale seda, kui Teile tehti pakkumine saada tulevikus presidendikandid aadiks* Millised olid Teie otsuse motiivid nii astumisel Isamaaliitu kui näiteks ka Kaitseliitu*
2a. Liikumine teadustöölt poliitika poole põhineb teie jaoks kindlasti läbimõeldud otsusel. Kas poliitikasse tulek on Teile seiklus, et “näis, mis saab ja kuhu jõuab” või põhineb see veendumusel, et teie töö teaduses on tehtud ja rollivahetus on lõplik* Või midagi kolmandat*
3. Teie abikaasa on väljendanud lootust jätkata senisel kutsetööl, kui Teie saate presidendiks. Kardetavasti võib see osutuda võimatuks, sest a* koguneb liialt tähelepanu ja muud segavaid tegureid, mis muutuvad paratamatult Teie abikaasa kutsetööd häirivaks; b* kuna presidenti ümbritsev lähem ring jääb Eesti tingimustes paratamatult kitsaks, vajate ilmselt oma abikaasat ilma naljata “täistöökohaga ” oma back*office’i rolli. Kas olete need nüansid saanud põhjalikult kodus läbi arutada?
4. Õppejõuna olete ennast tõestanud ja tutvustanud paljude aastate jooksul. Kuidas hindate ennast veidi teistsugustes, hoopis stressirohkemate s juhirollides, mida võib pakkuda presidendiamet * parlamendivalimi ste järgsete pingeliste läbirääkimiste pidajana, vaenu kiskuvate erakondade * muude huvigruppide lepitajana, autoriteetse liidrina kriisisituatsioo nides, kus tuleb rahvast ühendada ja talle lootust anda *nagu oli “Estonia” hukkumine?
4. Millised on Teie usulised veendumused* Millisesse kogudusse kuulute* *rahvaloendusel oli sel puhul vastamine vabatahtlik, ent ühe presidendi sellelaadsed tõekspidamised peaks tema rahval teada olema?
5. Mitu poliitilist jõudu on juba väitnud, et nad ka Teie puhul kaevavad mõne “luukere” välja. Kas neil võib see õnnestuda?
Peeter Tulviste: 14:35
1. Usun, et selline probleem võiks tekkida siis, kui oleksin aktiivne erakonnapoliitik. Presidendiga räägivad poliitikud tema keeles.
2. Ei vasta tõele.
Kaitseliitu astusin juba rektorina ning siin ei olnud takistuts, kuna Kaitseliit ei ole erakond. Arvasin, et tuleb midagi ette võtta selleks, et üliõpilaste kaitsetahet edendada. Astusime kogu rektoraadiga kaitseliitu ja lõime viis aastat tagasi akadeemilise malevkonna. Isamaaliitu astusin vähem kui kahe aasta eest, kuna erakonnaga ei olnud rektoril võimalik ennast siduda. Isamaaliidu programmis võlus mind see, et keskseks punktiks seal on omariikluse taastamine.
3. Usun, et tuleme selle probleemiga toime. Praegune kava on selline, et abikaasa jagab oma aega Ülikooli ja kadrioru vahel.
5. Kes otsib see leiab. Arvan, et sellest vastusest piisab.
Rein Marvet: 10:33
Mida lugupeetud prof. Tulviste arvab ministeeriumide kolimisest üldse ja hardusministeeri umi kolimisest Tartusse?
Peeter Tulviste: 14:36
Alguses arvasin, et tähtsam oleks midagi muud ette võtta. Nüüd olen õppinud hindama asja regionaalpoliitilist külge. Liiga palju Eestit on koos Tallinnas, ja arvan, et muidki riigiasutusi, kas küll tingimata ministeeriume, tuleb mööda Eestit hajutada.
Dougal Douglass: 10:51
Praeguse presidendi heaks töötavad umbes tosin sisulist töötajat ja pool tosinat sekretäri. 5-6 inimest lahkuvad koos Meriga. Kas Teil on olemas meeskond, kellega võiksite lahkujad asendada? Kas Teil on kampaaniameeskond? Kas olete meeskonnatöötaja?
Peeter Tulviste: 14:40
Meeskonnatöötaja olen kindlasti, kui tagantpoolt alustada. Presidendi meeskonna moodustan siis, kui aeg käes. Mitut inimest, kes praegu presidendi juures töötavad, tunnen, ja pean ka nende tööst väga lugu. Usun, et nad on nõus ka minuga koos töötama.
Kampaaniameeskonda praegu ei ole, aga see on moodustamisel. Isiklikke vahendeid ma kampaaniaks ei kasuta, kuna mul neid ei ole.
linnaelanik: 11:03
Mitu linna Eestis on?
Peeter Tulviste: 14:41
Küsija motiivid on mulle arusaadavad. Võin nüüd vastata, et tean, et Eestis on 47 linna.
Rainman: 09:44
Millisena näeksite Eestit Euroopa mastaabis oma ametiaja lõpuks viie aasta pärast?
Peeter Tulviste: 14:42
Maana, millel on oma selge koht Euroopa tööjaotuse ja millel on oma märk, mille järgi seda maad tuntakse.
Kui tulevad uued karikatuurid Euroopa Liidu liikmesmaade rahvuslike nõrkuste kohta, siis on selleks ajaks Eesti nõrkus juba selgunud, mida teised teavad ja mille üle nad naeravad.
Jüri: 14:41
Teie tegevuskava presidendina mis eristaks Teid tänasest presidendist sarnaneb Kelami poolt varem välja öelduga siit ka küsimus — Mille poolest erineb Teie tegevuskava Savi, Kreitzbergi ja Kelami omast?
Peeter Tulviste: 14:44
Pean tunnistama, et kui mina oma arusaama tänapäeva Eesti probleemidest esitasin vabariigi aastapäeva ajal kahes artiklis, siis oma võistlejatelt ma ei ole juhtunud selliseid käsitlusi lugema. Sellepärast mul on raske võrrelda oma tegevuskava teiste omaga.
Ma tean, kuidas mina probleeme näen ja mis ma tahan teha nende lahendamiseks tahan teha ja kavatsen ka edaspidi Eesti tähtsamatest probleemidest kirjutada. Aga mu võistlejad on olnud kitsid Eesti elu probleemide käsitlemisega ajakirjanduses.
DELFI: 13:58
Millal (avalikkusele teatamata) otsustasite, et kandideerite?
Peeter Tulviste: 14:47
Ütleksin nii, et rektori ajal üks akadeemik Lippmaa kirjutas minust kui võimalikust kandidaadist. Ning mõnest teisest ka, nii et mõelnud olen sellest ammu ja ka valmis olnud.
Otsuse sain vastu võtta alles siis, kui tehti vastav ettepanek. Minu jaoks oli siiski rõõmus üllatus, kui Isamaaliidu Tartu piirkonna naiskogu mulle niisuguse ettepaneku tegi mõne nädala eest. Siis ütlesin JAH.
Ants: 14:05
Kuivõrd edukalt saab president unustada oma erakondlikku kuuluvust?
Peeter Tulviste: 14:49
Ma kindlasti ei unusta Isamaaliidu programmikeskset punkti: oma riik tuleb taastada. Ma arvan, et see kestab veel palju aega.
Küll aga unustan enda erakondliku kuuluvuse organisatsioonilises mõttes. Ja usun, et saan sellega hakkama, sest pareilist staazhi on mul terve elu peale kokku vaid viimased poolteist aastat.
Ants: 14:07
Kuivõrd vajalik on anda rahvale võimalus valida president otsevalimise teel?
Peeter Tulviste: 14:50
Kordan, et pean seda õigeks ja olen kindel, et ülejärgmised valimised just nii tulevadki. Otsevalimised eeldavad demokraatlikke traditsioone, mida meil pole küll palju, aga mis on kiiresti arenenud.
Jaanus Jegorov: 13:34
Härra Tulviste,
1998. aastal, Teaduste Akadeemia 60. juubeli aegu, käisite välja mõtte, et Eestis võiks teaduskeeleks saada üha enam inglise keel, kuna emakeele võimalused muutuvad nagunii üha ahtamaks *vt. http:**www.epl. ee*artikkel.php* id*48254*. Kas presidendina käiksite jätkuvalt välja selliseid vastolulisi ja poleemikat tekitavaid ideid *laiendades näiteks oma arusaama eesti keele nigelast tulevikust teaduskeelena ka eesti keele tulevikule tervikuna** Kas enne selliste ideedega avalikkuse ette tulemist konsulteeriksite ka erinevate asjatundjatega või ei pea te seda vajalikuks?
Peeter Tulviste: 14:55
Kui tõesti oleksin seisukohal, et eesti keelel pole teadusega tegemist, siis teeksin nii, nagu paljud kollegid et avaldaksin artikleid inglise keeles ja ei tuleks välja poleemikat tekitavate seisukohtadega selles asjas.
Ma oma kõnes ja artiklis püstitasin küsimuse, mida peab eesti teadus tegema inglise keeles ja mida eesti keeles. Arvan jätkuvalt, et sellest, kuidas suudame selle küsimuse lahendada, sõltub tähtsal määral eesti keele tulevik.
Teadusartiklid peavad jõudma rahvusvahelisse käibesse, aga teadusharidus ja teaduse populariseerimine, vähmalt need peavad käima eesti keeles. Praegune tendents on enamikus maades pigem rahvuskeele taandumise poole.
DELFI: 13:58
Siia sobib küsimus: Eestil on oht muutuda Euroopa kõige vanema elanikkonnaga riigiks, kuid olukorra tõsidusest ei ole teadvustatud. Kas seda probleemi on üldse võimalik lahendada?
Peeter Tulviste: 14:57
Nõustun sellega ja korduvalt ole tähele pannud, et üllatume näiteks türklaste arvust Saksamaal.
Tean, et Eesti on varsti samasuguste probleemide ees. Parem, kui mõtleme lahendustele juba praegu. Ühiskonna stabiliseerumine ja heaolu kasv oleks lahenduseks ning mõlemad on lähedal.
Tahaks Teada: 14:45
Teie kultuurilised eelistused (muusika, film, jne.)?
Peeter Tulviste: 15:00
Selles mõttes on Edgar Savisaarel õigus: olen raamatuinimene. Ehk nagu psühholoogias öeldakse: verbaalset tüüpi.
DELFI tänab Peeter Tulvistet intevjuu eest ning vabandab kõigi ees, kelle küsimused jäid ajapuudusel vastamata.
