Tulumaks — au-või häbiasi?

Viisakad inimesed rahast ei räägi. Niimoodi väidetakse mingites etiketiõpikutes, ja mida jõukam inimene, seda olulisem tundub talle sellest kirjutatud ja kirjutamata seadusest kinni pidamine.

Nüüd aga tahavad Riigikogu liikmed Rein Järvelill ja Tõnu Kõiv (Mõõdukad) seadustada maksumaksjate eelneva aasta eest tasutud tulumaksu avalikustamist, kirjutab tänane Postimees.

“Selle mõte on kehtestada ühiskondlik kontroll,” ütles üks eelnõu kahest autorist, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Järvelill. Tema sõnul saab näiteks kohalik omavalitsus, kelle tuludesse üksikisiku tulumaks osaliselt laekub, sel juhul edaspidi näha juhtumeid, kus pisitulu deklareerinud inimene ehitab uhket maja, ning teavitada sellest asjaomaseid organeid.

Kui Järvelille-Kõivu eelnõu parlamendis läbi läheb, võib järgmisel aastal pärast 31. märtsi lõppevat tuludeklaratsioonide laekumist igaüks avada arvutist maksuameti internetilehekülje, sisestada vastavasse lahtrisse nime ja näha, kui mitu krooni tema kolleeg, naaber või mõni tuntud inimene tulumaksu tasus.

Samas on andmed ükskõik kelle maksuvõla kohta avalik teave ning suuremate võlglaste kohta seisavad andmed ka maksuameti koduleheküljel. Pole raske ette kujutada, milliseid pingeid tekitab inimeste tulumaksu igaühele nähtavaks tegemine eraettevõtetes, kus kolleegide palganumbri nägemine on siiani kaitstud konfidentsiaalsuse kattega. Pealegi ei puudutaks avalikustamine kõiki inimesi võrdselt — vaid ühelt tööandjalt palka saanud inimesed, kel muid tulusid polnud, ei pea praeguse seadusetähe kohaselt tuludeklaratsiooni üldse esitama. Ja samas: kui abikaasad on kasutanud deklaratsiooni ühiselt esitamise võimalust, pole nende ühisest tulunumbrist võimalik õieti midagi järeldada.

Eesti ühiskond veel jõudnud sellele arengutasemele, et nii delikaatse teabe avalikuks tegemine kulgeks rahumeelselt ja turvaliselt. Millise suurepärase abivahendi looks riik säärase avaliku andmepangaga kurikaeltele, kes plaanivad korterivargusi, rööve ja väljapressimisi, arvab Postimees. No pätid nüüd vaevalt oma kuritegude ohvreid interneti andmebaasides surfates valivad, nemad vast valivad selle järgi, mis silmaga näha ja käega katsuda: majad, autod vms. Kas me ikka tegelikult ka häbeneme oma sissetulekuid? Kelle ees? Naabrite või maksuameti ees?

Mõni aeg tagasi käis debatt selle üle, kas nn avaliku elu tegelaste (poliitikute, kõrgemate ametnike) majandushuvide deklaratsioonid peaksid olema kõigile näha ja arutada. Avalikustamise vastased tõid samu argumente: info kurjategijatele, põhjendamatu kadedus, haiglane huvi jne. Nüüd on riigi- ja omavalitsustegelaste majandushuvide deklaratsioonid avalikud. Mis selles hirmsat on? Enamasti jätavad need dokumendid külmaks, sest paber ei peegelda tegelikkust niikuinii.

Sõjaeelses Eestiski avaldas ajakirjandus suurimate tulumaksumaksjate nimekirju, seal liidripositsiooni saavutamine oli auasi. Või on tulumaksu avalikustamine liikumine totalitaarse, orwelliliku riigi suunas, kus kodaniku iga liigutus peab olema avalik ja arvustatav?