EÜL-i avaliku poliitika nõunik Marja-Liisa Alop ütles BNS-ile, et tegu oli esimese selleteemalise ühiskohtumisega, kus tudengite esindajad tutvustasid rektorite esindajatele probleeme, mis nende jaoks on esile kerkinud.

Alopi sõnul olid rektorite esindajad nõus, et kõigis neis valdkondades on probleeme.

Üheks teravamaks, kuid samas kergemini lahendatavaks probleemiks õppetoetuste süsteemi juures on Alopi sõnul infopuudus, mistõttu jääb praegu toetusteks eraldatud raha üle, kuid toetus ei jõua nendeni, kes seda vajaksid.

Teisena tõstatas ta doktorantidele makstava toetuse küsimuse. “Doktorandid, kui nad juba nii kaugele on jõudnud, on nagunii kõige paremad. Teha nende vahel veel valikut ei ole realistlik,” sõnas ta. EÜL on seisukohal, et toetust peaksid saama eranditult kõik need, kes on jõudnud doktorandi staatusesse.

Samuti leiavad tudengid, et kui raha jääb üle, peab olema võimalik seda õppetoetuste fondide vahel jagada. Lisaks peaks EÜL-i hinnangul olema praegusest suurem kahe protsendi fond, mida kool saab ise vabal valikul jagada. See annaks võimaluse toetada neid, kes õppeedukuse tõttu ei saa raha, kuid vajavad seda sotsiaalsetel põhjustel.

“EÜL on alati olnud seisukohal, et selles süsteemis peaks olema õppelaen, mille eest vastutab tudeng ise; õppetoetus, mis korvab tudengite elamiskulud, ning stipendium, mida saavad preemiaks need, kes tõesti hästi õpivad,” kirjeldas Alop.

Lahendamaks probleemi, mille tõttu tudengid end toetuse saamise eesmärgil hulgaliselt ülikoolilinnast välja ja vanemate elukohta sisse kirjutavad, soovitavad tudengite esindajad jagada täiendavat toetust mitte sissekirjutusest olenevalt, vaid gümnaasiumi lõputunnistuse väljaandmise koha järgi.