Lasknud tigedal pilgul üle hoovi käia, märkas õnnetu mehike õitsva jasmiini juures Andrust
oma koeraga hullamas. ”Andrus, sa lõhkusid minu linna!” karjus Robi liivakasti
äärest.
Andrus: Mina pole midagi teinud.
Robi: Siis ajasid oma koera minu liivakasti, kui mina toas
sõin.
Andrus: See on meie kõikide liivakast.
Robi: Aga miks sa lasksid koeral mu mängu ära lõhkuda?
Andrus: Ei lasknud. Meie mängisime siin Sultani sünnipäeva ja ma
kinkisin talle kondi.
Robi (valet appi võttes): Ma ise aknast nägin, kui sa oma koeraga
liivakasti tulid.
Andrus: Ära valeta! Kes valetab, see varastab…
Robi: Sa oled ise igavene valevorst!
Andrus: Kes teisele nime annab, see ise seda kannab!
Robi: Ma kaeban Toomasele!
Andrus: Kes teisele auku kaevab, see ise sinna langeb… Mis see
Toomas teeb?
Robi: Ta on sinust suurem ja tugevam. Ta annab sulle tappa!
Andrus: Ma ei karda Toomast, ta on minu sõber.
Robi: Siis ütlen ma Vovale, ta annab ka sinu Toomasele tappa.
Andrus: Kes on Vova?
Robi: Vova elab Kremlis. See on nii suur maja, et sa ei ole nii suurt
näinudki.
Andrus: Mina ei karda sinu Vovat. Aga vaat, kui Puss saab teada, et
sina süüdistad mind ja mina süüdi ei ole, mis siis sinust saab?
Robi: Mina ei karda sinu pussu!
Andrus: Puss elab Ameerikas. Ta laseb selle liivakasti õhku!
Robi: Nii kõva pussu ei ole olemas!
Andrus: Ta laseb raketiga. Seal on väga kõva pomm!
Siis jooksis hoovi ka suuremaid lapsi, kes nägid tihkuvat
Robit.
Jaak: Mis sa tönnid?
Robi: Andrus lõhkus minu linna ja nüüd valetab, et ei
lõhkunud.
Jaak: Muidugi lõhkus. Ma ise nägin. Aga võib-olla keegi
käskis?
Robi: Võib-olla Karla käskis?
Ainar: Kui Karla meid siin käsutas, ei elanud Andrus veel selles
majas. Andrus oli siis veel tundmatu.
Indrek: Õige! Karla ajal oli Andrus alles ümmargune null.
Tarmo: Aga nüüd on ta meie maja laste häbiplekk.
Robi: Mina ei taha, et Andrus minu liivakasti tuleb!
Juku: Aga sina vahetad kogu aeg oma sõpru. Kas sul on mõni viga
või?
Robi (läbi pisarate): Mina ei tea, mis ma pean tegema. Üks tuleb ja
räägib… teine tuleb ja räägib teistmoodi.
Juku: Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja! Hakkame
parem mängima “Kes aias?”
Robi: Kas see on see mäng, kus ma otsin kohta, kus ma saan, ja
lükkan teise sisse?
Juku: Täpselt see.
Robi: Mängime jah. See mäng mulle meeldib…
Siis aga tuli õue peale mürinal buldooser ja lükkas kokku
liivakasti ning muud laste atraktsioonid, et teha ruumi rajatavale
parklale.
