Nagu viimased statistilised uuringud näitavad on keskmine kiirus Eesti teedel suurem kui lubatud kiirus neilsamadel teedel. See on väga tõsine fakt mis näitab järgmisi asju:
  1. Enamik autojuhte rikub regulaarselt seadust.
  2. Politsei ei ole võimeline massilist seaduserikkumist tõkestama.
  3. Mõõdukas kiiruseületamine ei too kaasa avariide sagenemist.

Selles olukorras on riigil ainult kaks võimalust — kas tõhustada otsustavalt politsei tööd ja sundida kõiki seadust täitma või korrigeerida põhjendamatute nõuetega seadust. Ma usun et kõik need kes kunagi kiiruseületamisega patustanud on toetavad minu seisukohta et lubatud sõidukiirusi tuleb otsustavalt tõsta. Seega esitan järgmised ettepanekud:

  1. Linnades tõsta lubatud sõidukiirust 10 km/t võrra.
  2. Linnade magistraaltänavatel (kõik tänavad, kus on rohkem kui üks sõidurida) tõsta lubatud sõidukiirust 20 km/t võrra.
  3. Maanteedel kaotada maksimaalse lubatud sõidukiiruse piirang üldse ära.

See ei tähenda, et kõik peaksid kohe kihutama hakkama. Aga las sobiva sõidukiiruse valiku vastutus jääb autojuhile, vabad inimesed peavad ise teadma mida nad teevad. Ja vajadusel selle eest ka vastutama, ma ei tee ettepanekut kaotada karistatavate rikkumiste nimekirjast ohutu sõidukiiruse ületamine. Ainult, et see ohutu kiirus peab sõltuma asjaoludest, mitte liiklusmärkidest.

Loomulikult läheb politsei töö sellega keerulisemaks, ei saa enam põõsas passida ja trahve kasseerida, peab hakkama tõelisi rikkujaid püüdma — neid kes ridade vahel saalivad ja muidu liiklusohtlikke olukordi tekitavad. Kujutage ette, selliseid rikkumisi ei saa enam palja numbrinäiduga tõestada… Aga politsei peab siiski kodanikke teenima, mitte vastupidi (nagu see praegu paraku on).