Toivo Jürgenson: Kõlvarti kampaanial on vene noorte jaoks kõrge hind
Mihhail Kõlvarti hariduspoliitika Tallinnas on viinud vene koolijuhid kahe tule vahele. Ühelt poolt nõuab seadus, et vene gümnaasiumid läheksid 2011. aastast 60% ulatuses üle eestikeelsele õppetööle. Teiselt poolt aga agiteerib Tallinna linnavalitsus koole asuma võitlusesse eestikeelse õppe vastu.
Juba 1993. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses määratleti, et üleminek eestikeelsele aineõppele algab 2000. aastast. Venekeelsetele gümnaasiumitele vastu tulles seda tähtaega pikendati ning ülemineku alguseks määrati aasta 2007, mil algaski järk-järguline üleminek 60-protsendilisele eestikeelsele kohustuslikule õppele.
On selge, et eesti keelele üleminek vene gümnaasiumites on aega ja üksjagu tahet nõudev protsess ja oleks naiivne loota, et see kulgeks täiesti valutult. Kuid ometi tundub mulle, et arvestatav osa siinsest venekeelsest elanikkonnast on gümnaasiumide eesti keelele ülemineku vajalikkust mõistnud. Eestikeelne õpe kiirendab siinse vene kogukonna integratsiooni, samuti avardab märkimisväärselt vene noorte võimalusi tulevikus. Seda nii akadeemilisel maastikul kui ka tööturul.
Muudatus on vene noorte huvides
Gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppekeelele üleminek on siinsete vene noorte huvides. Kõik tänased gümnaasiumilõpetajad on sündinud iseseisvasse Eesti Vabariiki ja paraku ligi pooled koolilõpetajad ei oska nõutaval tasemel riigikeelt. Siit algavadki mured, mis seotud raskustega õpingute jätkamisel ning töökoha leidmisel. Eelmisel aastal Tallinna Ülikooli avaldatud uuringu kohaselt oli just halb riigikeele oskus praktiliselt ainus diskrimineerimise põhjus tööturul.
Seda kummastavam on olukord, kus gümnaasiumihariduse eesti keelele ülemineku tuliseim vastane on Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvart. Selle asemel, et mõelda kuidas parandada vene noorte võimalusi, on abilinnapea teinud vene koolidest poliitilise võitluse tandri. Loomulikult, kui silmas pidada 2013. aasta kohalikke valimisi, on tegemist Keskerakonnale vajaliku käiguga, kuid ometi iga pikemalt kui üks valimisperiood ette mõtlev poliitik peaks aru saama, et sellisel kampaaniakorras „populaarsusel“ on kõrge hind, mida maksavad just need samad noored.
Vajaliku sisulise arutelu ja lahenduste väljapakkumise asemel on Kõlvart asunud täiesti arutusse võitlusesse juba ammu poliitilise kompromissina kokku lepitud koolihariduse eesti keelseks muutmise vastu. Tahaks siinkohal loota, et aktivistist abilinnapeal jagub tulevikus julgust aru anda nendele vene noortele, kellel tekib küsimus, kes peaks vastutust kandma, kui nad tulevikus kehva riigikeeleoskuse tõttu tööd ei saa.
Ometi on paljud Tallinna vene koolid teinud pingutusi, et täita seadust ja suurendada eesti keeles läbiviidava õppetöö osakaalu. Kusjuures koolijuhtide enda mõttena on kõlanud ettepanek, et eestikeelne aineõpe võiks olla mingis mahus kohustuslik juba põhikoolis. Koolide hoolekogu survel, kelle mõjutamise taga olevat just Kõlvart, sunnitakse aga koolijuhte esinema seisukohtadega, mille kohaselt ei ole koolid valmis eestikeelsele õppele üle minema.
Hirm töökoha pärast
Tekkinud murepilv on aga vene koolide kohal tume. Minu juurde on viimases hädas pöördunud mitmed vene koolide juhid (kelle nimesid ma siinkoha nimetama ei hakka), kes selgelt toetavad gümnaasiumiastmes eesti keelele üleminekut ja on hukka mõistnud Mihhail Kõlvarti tegevuse. Need parimas usus tegutsevad koolijuhid peavad täna kartma oma töökoha pärast, kuna abilinnapea on pannud nad valiku ette töötada eestikeelse hariduse vastu või lahkuda ametist. Vaevalt, et Ehte Humanitaargümnaasiumi direktorit Anastassia Valužina vallandamine siinkohal juhuslik on, olgugi et Kõlvarti sõnul vabanetakse koolijuhist apoliitilistel põhjustel.
Olen veendunud, et iga Eestis elav noor peaks oskama oma riigi keelt. Kui vene keelt emakeelena kõnelev perekond läheb näiteks Inglismaale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidesse, siis on nende esmane huvi ja motivatsioon, et lapsed võimalikult vara sealse riigikeele omandaksid. Eks ikka selleks, et tagada oma lastele võrdväärsed võimalused kohalike riigikeelt rääkivate elanikega. Kõlvarti seisukoht, et eesti keeles õppimine kahjustab vene noorte hariduse ja kultuuri kvaliteeti, on sügavalt ekslik ning provokatiivne. Mihhail Kõlvart pole suutnud ega proovinudki lahendada oma haldusalas olevaid probleeme. Selle asemel peab abilinnapea täiesti arutut võitlust, mis pole ei linna, ei riigi ega vene noorte huvides.
(Autor on IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimees.)
