Ma ei kahtle sekundikski, et meie president on piisavalt sooda sõitmaks Moskvasse esimese kutse peale, et seal Putinilt küsida: ”Kas teie juba teate, kes on Paul Keres?” või ”Äkki te soovite, et ma räägiks teile laulvast revolutsioonist?”
See oleks aga täielik pläkk.
Head poliitikud ja Terve Mõistuse rüütlid!
Siduge see vanamees kuidagi kinni, muidu sõidab tõesti ja loodabki, lollike, oma halli noka vahel piirilepingut ära tuua.
Venelased loomulikult midagi sellist sündida ei lase.
Kogu see asi pole muud, kui üks tühi peibutus. Me oleme kümneid kordi näinud, kuidas Venemaa kõneleb ”kõige viimasest nõudmisest ajaloos”, öeldes, et ”kui täidate selle, pole meil rohkem midagi küsida”. Tühi bullšitt, mida eestlased on siiani lolli järjekindlusega siiralt uskunud.
Eesti jaoks pakun välja hoopis teise võimaluse: Moskvast kaarega mööda käia, ent kuulutada Petserimaa Vene poolt okupeerituks — nagu Jaapan suhtub Kuriilidesse. Seejärel märkida, et siiski oleme nõus piiriga mööda kontrolljoont. Kui Vene ei taha piirilepingut sõlmida, siis kelle asi! Vähemalt ei tõmmata meid jälle kord Moskvas haneks.
Veel: töötada välja blankett, mis tuleb Venemaale saata iga sealpoolse süüdistuse korral. Blanketile on kirjutatud ”Vastuseks teiepoolsele noodile, et (punktiir), ütleme, et kahjuks pole õigus ja me pole (punktiir) ega ka üheski teises asjas süüdi.”
Seda paberit võiks puutinlastele saata kord nädalas.
Vähemalt nalja saaks.
