Tiit Made: Näpud põhjas, lõiked sügavad

 (129)
Tiit Made: Näpud põhjas, lõiked sügavad
Päevaleht/Pressifoto, Toomas Volmer

Eesti riik ja rahvas harjub tasapisi säästma ja kokkuhoidlikult elama. Rasked ajad majanduses distsiplineerivad ja sunnivad väärtusi ümber hindama. Seegi on väga hea.

Meie valitsus on laias plaanis loova vaimuga. Töötab parajasti agarasti nagu rätsep lõigates eelarvet tükkideks, millest peab õmblema hästiistuva ülikonna.

Oma kanga kallale, ehk riigivalitsemise kulude kallale aga ei taha minna. Ühed ministrid noogutavad, et valitsus säästab ministrite palkade vähendamise kaudu, millest piisavat. Teised jälle on pahased, et palkade kärpimine kõige kõrgemal tasemel väärab ministrite väärikust.

Rahval oleks vaja tegusat eeskuju. Oodatakse kokkuhoidu kogu Toompea riigivalitsemise süsteemis. Pelgalt täitmata ametnike kohtade likvideerimisest ei paista piisavat. Vaja näidata ka eeskuju oma kallile vihavaenlasele, Tallinna linnavalitsusele, kelle rammus liikmeskond teenib ühe isanda huve.

Et mida teha? Põllumajandus on teatavasti tervikliku riikliku majandussüsteemi lahutamatu osa. Aegu tagasi korraldas selle ala ministeerium küll kevadkülvi ja sügiskündi, hoolitses viljavarumise ja lehmade paaritamise eest. Valitseti kolhoose ja sovhoose ning peeti silma, et punalipp igavesti rändaks. Nüüd kõike seda tööd enam pole. Peamine tegevus selles suures ametkonnas käib eurotoetuste jagamise ja ümberjagamise kallal.

Selle lihtsa töö võib aga ära teha üks osakond majandusministeeriumis. Ühtlasi saab ministeeriumihoone panna müüki või veelgi parem — panna sinna sisse Tartust tagasi tuua vajav haridusministeerium.

Igatahes oleks kõvasti võimalik raha kokku hoida. Iroonia selle põllumajanduse valitsemise juures on veel selleski, et ala juhib IRL-i mees, kelle liider kunagi ise riiki valitsedes tegi meeleheitliku katse põllumajandus üldse välja suretada. Õnneks ei läinud see platsipuhastamise aktsioon korda.

Teine kokkuhoiukoht on rahvastikuminister ja tema büroo tegutsemine auru väljalaskjana. Väga palju on plekktrummi põrinat. Rasketel aegadele tuleb veeretada kroone, mitte mõelda sildile, mis riigist välja peab paistma ilus ning Kremlile ja OSCE-le olema mokkamööda.

Raiskamisena tundub raha kulutamine sisutühjadele uurimustele lihtsalt uurimise pärast ning mõttetutele arupidamistele, et kuidas integreeruda ja kas on integreerutud ilma eesti keelt oskamata või on hoopis assimileerutud. Selle asjaga võib ju tegeleda, kuid piisaks 3-4 inimesest osakonnana siseministeeriumis, kelle probleemistik iseenesest riigi rahvastiku küsimus on.

Raske on aru saada regionaalministri ametkonna vajadusest. Aastaid on räägitud haldusreformi läbiviimise vajadusest, kuid tulemus on seni null. Seegi ametkond kulutab ilmaasjata maksumaksja raha. Juba praegu tegutsetakse käsikäes siseministeeriumiga. Edaspidi piisab kui haldusreformi tõeliselt käivitab tegus siseminister.

Tahtmata kõigutada valitsuskoalitsiooni alustugesid, kukkus nüüd tõesti nii välja, et löögi alla kipub minema koguni kaks IRL-i ministrit. See ei ole õiglane.

Kuid asja saaks hea tahtmise korral parandada. Teatavasti vedeleb parajasti maas sotsiaalministri portfell. IRL tuleks kindlasti ja elegantselt toime selle käeshoidmisega ning murelike inimeste elujärje parandamisega. Ütlete, et IRL-i liidrite jaoks pole raha kõige tähtsam. Nad on paindlikud ja mõtlevad ringi.

Mida ütles selle valitsuse elav klassik Jürgen Ligi. Tema ütles, et kärbete nimekiri võib tulla päris jõhker. Mina usun tema sisse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare