Tiit Kändler: Endel Lippmaa on üks järk Eesti teadusest, iseseisvusest, teravast meelest

 (19)
ENDEL LIPPMAA
Foto: Ingmar Muusikus

15. september 1930–30. juuli 2015

„Kui miski ei tule välja, ärge vähemalt valetage.“ Nõudis Lippmaa.

Sellepärast on asju, mida kuidagi ei tahaks teha, aga teed sellest hoolimata.

Näiteks kirjutada Endel Lippmaast, kui Endel Lippmaad enam ei ole. Sulud on kinni.

Vähemasti olen kirjutanud temast raamatu ja sellest kirjutamisest omakorda saaks raamatu ja sellest…

Selles raamatus „Endel Lippmaa. Mees parima ninaga“ on kõik sees, mida oskasin ja mille omavahel selgeks vaidlesime. Mõni asi jäi välja ka, sest ei saanud omavahel selgeks vaieldud.

Lippmaa on minu õpetaja, ja olen nende õnnelike seas, kes on teda näinud parimas jõus. Nii ta mulle ja loodetavasti paljudele jääbki: üks järk Eesti teadusest, üks järk Eesti iseseisvusest, üks järk Eesti teravast meelest.

Kas siis, kui inimene on läinud, saame need järgud maha vaikida, kui väga ka ei sooviks need, kes ei saa hakkama muu kui valetamisega? „Mida te täna tegite?“ „Mida te eile tegite?“ „Mida te sel nädalal tegite?“ Küsib Lippmaa mult ikka ja jälle.

Universumi tee on sillutatud pisiasjadega. Ainult et pisiasju ei ole olemas.

Tiit Kändler

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare