Tervislik koolitoit 80 eurosendi eest?
Sotsiaalametid ootavad lapsevanemate avaldusi, mille põhjal maksta koolieelsetes lasteasutustes ja gümnaasiumides õppijatele toidupäeva maksumuse toetust. Õiguse tasuta lõunale saavad pered, kelle netosissetulek on pereliikme kohta vähem kui 139 eurot.
Lemmiktoit on makaronid hakklihaga
Kuidas on võimalik 80 eurosendi eest lapse kohta õpilasi tervislikult toita? Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna „Sõbraliku koolisöökla” tiitli võitis Nõmme põhikool. Nõmme, Kristiine, Kalamaja ja Lasnamäe lapsi on juba üle 15 aasta toitlustanud firma OÜ Orfeum. Tegevjuht Kaido Nurja tunnistab, et selle raha eest mahetoodangut osta ei jõua. Ometi on nad suutnud lastele mitmekülgset koolitoitu pakkuda, talunikelt on sooduspakkumisi saadud. Ka Orfeumi peatehnoloogi Jaak Juurma sõnul on nädala menüüd kokku panna omaette kunst. Kui näiteks mullu sai kilo porgandeid kätte veel nelja krooni eest, siis tänavu maksab see juba 80 eurosenti.
„Laste lemmiktoit on jätkuvalt makaronid hakklihaga, hästi läheb veel guljašš ning süüakse ka köögiviljaraguud. On hakatud isegi tatart sööma. Eriti paistis see välja tatradefitsiidi ja hinnatõusu ajal. Siis lõppes alati tatar kõige varem otsa,” ütleb Nõmme põhikooli kokk Maret Kaasik.
Jaak Juurma kinnitab, et menüüde koostamisel tuleb vältida kordamist ja hoida samas kogu aeg toiduainete hindadel silma peal. „Mul on kogu menüüde arhiiv arvutis olemas, sealt teen siis valiku ja viin sisse hinnakorrektiivid. Edasine on juba koolikokkade mängumaa.”
Ka OÜ Bramose tegevjuht Galina Tsõmbaljuk, kes koostab menüüd nii Tallinna Õismäe gümnaasiumile kui ka Ranniku ja Läänemere koolile, ütleb, et tema lähtub oma töös rikkalikust kogemustepagasist (töötab koolitoitlustajana 1983. aastast, kui sellega tegeles toitlustusettevõte Komeet Mustamäel): „Suppe pakume vaid kord nädalas, iga päev on lõunalaual prae kõrvale vähemalt kaks sorti salatit, puhvetipuuviljadest ja juurikatest rääkimata. Pakuks ka rohkem kalatoite, mis lastele maitsevad, aga külmutatud kalas on ju 20% vett, kes selle kinni maksta jõuab.”
Anu Mõttus, õpetaja ja lapsevanem on tunde andnud mitmes Tallinna koolis ning kinnitab, et igal pool saab portsjoni maksumust arvestades süüa korralikult. „Need, kelle koolitoidu mälestus pärineb nõukaaegsest mammutkoolist, peaksid oma eelarvamust revideerima. Pigem on probleeme sellega, et suurtes koolides jääb mõne klassi söögivahetund tahes-tahtmata koolipäeva algusesse või lõppu ja nii kipub kõht vahepeal ikkagi tühjaks minema.
21. koolis on osutunud lausa üllatavalt populaarseks hommikuti puhvetis pakutav puder, mis saab enamasti otsa paari tunniga, ütle veel, et lapsed putru ei armasta. Ka kodus pole ma koolitoidu suhtes kuigi tihti nurinat kuulnud, rohkem ikka kiitust. Tõsi, maksakastet ja magusat riisiputru armastama pole Nõmme põhikooli kokad mu tütart veel õpetada suutnud, aga nii head hakklihakastet kui koolisööklas pole ta enda sõnul kusagil mujal saanud. Nii et palun retsepti!“
Mida arvata tasuta koolitoidust gümnasistidele?
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas enne suvepuhkusele minekut seaduseelnõu, mille kohaselt peaks tasuta koolilõuna laienema ka gümnaasiumiõpilastele. Seda toetab Tallinna haridusamet. Just gümaasiumiõpilased külastavad agaralt koolipuhvetit ja on hommikuti esimesed, kes tasuta piima kõrvale puhvetist putru ostavad. „Kui perest käib koolis mitu last, on koolitoidule kuluv raha ikka suur väljaminek. Kui noored lähevad pärast kooli trenni, ostavad nad koolipuhvetist veel salateid ja võileibu,” ütleb haridusameti vanemspetsialist Eve Levand.
Jaak Juurma leiab aga, et tasuta koolilõunat gümnasistidele vägisi peale suruda ei maksa: „Ju on gümnasistidel juba oma tarbimisharjumused välja kujunenud ja nad lepivad puhvetist pakutavate tervislike salatitega. Kaalujälgijatele neidudele ilmselt sellest piisab.”
„Kurb, et hoolimata selgetest põhjendustest ning ligi kümneaastasest meie ja poole sajandi pikkusest Soome kogemusest räägivad mõned veel ikka koolitoidust kahtlevalt. Töötus on endiselt kõrge ja palgatase madal, igale õpilasele vähemalt ühe sooja toidu tagamine päevas on riigile jõukohane,“ usub riigikogu liige Mailis Reps.
Varstu keskkooli direktor Maidu Mändmets seevastu arvab, et mingi omaosaluse komponent peab gümnasistide koolitoidul siiski olema: „Koolitoitlustus on meil parem kui enamikus teistes riikides. Samas on teema ülereguleeritud (kui toitlustaja saab kontrollidelt ettekirjutuse, miks ta andis lapse kohta ühe terve õuna, kui normide järgi tohtinuks anda 3/4...). Täielikult tasuta koolitoitu ma ei poolda. Tasuta saadavat ei osata väärtustada. Isegi soomlased, kes on uhked oma tasuta toidu üle, nendivad, et koolisööklates raisatakse ülearu.“
