Terje Põvvat: Majandusministeerium müüb ee-domeeniga õhku

 (56)
Terje Põvvat: Majandusministeerium müüb ee-domeeniga õhku
Foto: erakogu

Majandusministeerium tegeleb sihtasutuse kaudu ee-domeeni turustamisel õhu müümisega kodanike heaolu ja Eesti tuntuse arvelt. Eduka ärilise tehinguga müüakse maha toode või teenus, mis tegelikult ei sisalda endas midagi.

Rooma Klubi kirjeldas vastavat kapitalismi arengujärku oma selle aasta 1. jaanuari avaldatud tulevikuvisioonis järgmiselt: „Praegu loome terve hulga kunstlikke tarbimisväärtusi - vaadates proportsioone, kui suur on pakendi maksumus võrreldes selle sisuga. Kõige tipp on õhu müük ehk süsihappegaasikaubandus, kus kaupa õigupoolest polegi. Tarbimist mõeldakse üha rohkem välja.”

Meid ümbritsevates riikides räägitakse üha sagedamini sellest, et interneti kasutamine on kodanike põhiõigus. Kui soomlased otsustasid 1. juulist 2010 kuulutada interneti kodanike põhiõiguseks, siis luuakse meil riigiasutuse juurde sihtasutus, kelle eesmärgiks on Eesti maadomeenide maksustamine. Samas Allar Jõks on õiguskantslerina oma juba 19. aprilli 2007 kirjas nr 7-4-/070137/00702734 asunud seisukohale, et domeeninimede näol on tegemist olulise avaliku ressursiga, kus riivatud võivad saada ka isikute põhiõigused.

Kuna .ee -lõpuga domeeninimede hinna kujunemine on senini olnud läbipaistmatu protsess, on raske aru saada, kas tegu on rohkem õhulise tootega või on vastava hinna kujunemise taga põhjendatud kuluallikad. Nimelt Vabariigi Valitsuse 05.02.2009 istungi kommenteeritud päevakorras punkt number 10 all on kirjas, et soovitakse anda volitused Eesti Interneti Sihtasutuste (EIS) loomiseks, kus loodava sihtasutuse eesmärgid on Eesti Internetikogukonna esindamine, seal hulgas Internet Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN) juures, Eesti maatunnusega domeeninimede registri pidamine ja selleks vajaliku tehnilise baasi haldamine ning domeeninimede haldamise turvalisuse tagamine.

Samas päevakorra punktis on kirjas, et EIS tegevuskulude katmiseks kujuneb ühe Eesti maadomeeni eest makstavaks tasuks 100 kuni 200 krooni aastas. Hetkel on domeeni eest makstav tasu ligi 300 krooni aastas. Eesti maadomeeni hinna õhulisusele viitab ka asjaolu, et domeene .eu, .com ja .org on võimalik osta kaks kuni kolm korda odavamalt.

Meie võimuesindajate oskamatust huvigruppe kaasata ja protsesse läbipaistvalt juhtida, tõestab kas või see, et ainuüksi Facebooki lehekülg “Eesti Interneti SA juhatuse tagasi astumise poolt” on tänase päevaga kogunud juba ligi 900 toetajat. Arvestades, kui suure kriitika osaliseks on saanud Eesti Interneti Sihtasutus infotehnoloogiaga tegelevate inimeste ringkondades, jääb arusaamatuks, kuidas on antud juhul tegemist kodanike huvisid esindava ja kaitsva organisatsiooniga.

Domeenide maksustamise tõttu võib paljudel edukatel inimestel, ettevõtmistel ja ühingutel, kellede üheks eesmärgiks ei ole otseselt kasumi teenimine, väheneda motivatsioon kasutada kodulehe aadressi lõpus laiendit .ee, mistõttu nad ühe lisaväärtusena ei pruugi tõsta enam Eesti tuntust. See on juba juhtumas, sest tänase päeva seisuga on pooled Eesti maadomeenid ümber registreerimata ning paljudest neist lehekülgedest saab .eu kaudu Euroopa Liidu ühisnäo reklaam. Kahju, et meie rahvasaadikud ja nende lähikondlased pigem üritavad oma riigikodanike ja ühingute pealt kasumit teenida, kui seista kodanike heaolu, Eesti riigi maine ja tuntuse eest.

Üheks lahenduseks võiks olla see, et igal kodanikul, ühendusel ja ettevõtmisel, kelle eesmärk ei ole kasumit teenida, võiks olla õigus ühele tasuta Eesti maadomeenile.

Eesti riigi kodanikena tuleb meil antud juhul vastata küsimusele, kas on lubatud tekitada meie ühisvarale hind, kui sellega kaasneb lisaks kodanikuõiguste riivamisele ka oht meie riigi maine ja tuntuse vähenemise näol, või tuleks vastavad kulutused teatud määralgi kanda meie maksudest. Sellele probleemile lahenduse leidmine võiks olla üheks sammuks, millega Eesti võimuesindajad näitavad üles tahet toetada kodanikke ja ettevõtlust, oskust läbipaistvalt asju ajada ja läbirääkimisi pidada ning kaasata erinevaid huvigruppe meid kõiki puudutavatesse otsustusprotsessidesse.

Osapoolte läbirääkimise tulemusena võiks kujuneda osalusel põhinev otsustusmehhanism, mis korraldab antud valdkonna toimimist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare