Terik: Sanatooriumi park on kaitse all, kuid kas hooned peavad puutumatult lagunema?
Sotsiaaldemokraadi Rainer Vakra eilsest arvamusloost Nõmmela asuva Sanatooriumi pargi ehitustegevuse kohta jääb kõlama süüdistus, et linn mängib arendajaga kokku ja on mõelnud välja kavala plaani, kuidas kaitsealusesse parki kortereid ehitada.
Võin kinnitada, et nii see ei ole, pigem vastupidi. Arendaja ei olnud vaimustuses, kui kuulis, et linn soovib juba detailplaneeringu menetlemise eel teada saada elanike meelsust rekonstrueerimisplaanide suhtes.
Arvestades kaasava planeerimise põhimõtteid, küsitaksegi just nimelt seetõttu nii laiaulatuslikult Nõmme linnaosa elanike arvamust, sest tegemist on tundliku teemaga ja Sanatooriumi park on riikliku kaitse all. Isiklikult olen tundlikes piirkondades arenduste osas vägagi konservatiivse suhtumisega. Selle tõestuseks on olnud ka minu skeptiline suhtumine TOPi planeeringu osas.
Nii mõnigi võib muidugi pahaselt pärida, mida siin üldse küsida, park on kaitse all ja seal ei tohiks midagi teha. Jah, park on kaitse all. Aga kas see tähendab, et ka hooned peavad jääma puutumatult lagunema? Pargis asuvate endiste haiglahoonete kasutamata seismine halvendab järjepidevalt nende seisukorda. Samas piirkonnas elavatelt inimestelt tuleb signaale, et räämas hoonete juurde kogunevad kahtlased seltskonnad ning seetõttu ei ole pargis ohutu.
Seltsid on aga mures, et korterite ehitamine ja inimeste asumine kaitsealusesse parki toob kaasa koormuse männimetsale. Õige. Aga ega ka sotsiaalobjekti, näiteks haigla puhul ole jalutajaid pargis vähem. Samas on õigus ka neil, kes väidavad, et hooned saab ka täna korda teha, ilma maa sihtotstarvet muutmata. Järelikult taandub kõik hoonete sisule ja hoiakutele - leitakse, et korteriteks renoveerimiseks saadi objekt liiga hea hinnaga kätte. Siin räägib aga eestlaslik kadedus.
Paraku ei ole kõik alati mustvalge. Oluline on välja tuua nii plussid kui ka miinused. Positiivse poolena saab kavandatava projekti puhul välja tuua selle, et pargiala korrastatakse, räämas hooned saavad korda, suureneb piirkonna turvalisus, ehitatakse uus lasteaed, mis leevendaks lasteaiakohtade puudust. Võimalike negatiivsete aspektidena tuleb aga mainida, et elanike lisandudes võib suureneda piirkonna liikluskoormus, pärast hoonete ümberehitamist korteriteks ei ole neid tulevikus võimalik kasutada sotsiaalobjektidena (hooldekodu, sanatoorium, kliinik vms), samuti saab nõustuda seltsidega, et kaitsealuse männimetsa kasutuskoormus võib suureneda.
Kuigi viidatud arvamusloo autor, endine linnaosavanem ja praegune halduskogu liige Rainer Vakra on sel nädalal sotsiaalmeedias inimesi hirmutanud mitmesaja korteri ehitamisega Sanatooriumi parki, taotleb Sihi, Põllu ja Pargi tänavaga piirneva pargiala omanik AS Infortar linnalt detailplaneeringu kaudu pargis asuvate endiste haiglahoonete rekonstrueerimist 64 korteriks,120-kohaliseks lasteaiaks ning kodanikuühenduste kasutusse antavaks seltsimajaks. Kui palju kortereid täpselt endistesse hoonetesse tuleb, selgub planeerimisprotsessi käigus. 64 korterit on praegu arendaja poolt välja pakutud maksimumplaan.
Seda enam tunduvad halduskogu liikme süüdistused linna ja arendaja kokkumängu osas kummalised, sest 2011. aasta mai alguses toimus Nõmme linnaosa valitsuses koosolek, millest võtsid osa projekteerija, omaniku, linnaosavalitsuse, halduskogu ja Nõmme seltside esindajad. Üheskoos leiti, et hoonete kasutamata seismine halvendab nende tehnilist seisukorda järjepidevalt. Hoonete ümberehitamist korterelamuteks ei välistatud, kuid neid võib rekonstrueerida vaid olemasolevas mahus. See tähendab, et uusi hooneid parki ei tule ja olemasolevatest suuremaid maju ei tohi ehitada.
