Kui sa projektori käima oled pannud, siis tahaks juba seda pilti vaatama hakata ning kohe korralikult, ja soovitavalt popkorni süüa.

Televiisor on kuidagi vähem selliseid tundeid tekitav. Ehk mina soovitakski teleka või videoprojektori vahel valida ainult selle järgi, et sa kas oled kodus filmivaataja või on liikuv pilt sinu jaoks pigem tähtsusetu õhtune rutiin. Samas on tänapäeval ka televiisoreid nii suuri, et nendest filmivaatamine telekast ei ole sugugi mitte halb elamus.

Kui ma Gourmet Laboratories nimelises firmas oma tulevase maja automaatika, audiovideo ja arvutivõrgu teemat arutamas käisin, naerdi minu üle pisut.
Ehitab mees suurt uhket maja, kuid muusika mida kuulab, pärineb aastast viiskümmend ning kõlab kõige paremini läbi ühe natuke ragiseva kõlari. Nüüd, mil telekat valima läheb, siis selle ostab pigem puldi välimust kui udupeeneid omadusi ja ekraani diagonaali tolle silmas pidades. Mingit tehnoloogilist šõud ei saagi teha.

Mul üks hea poissmehest tuttav ehitas omale mõned aastad tagasi ilusat suurt maja ja kaminat ei teinud, küsisin, et miks nii. Vastuseks seletas ta, et kamin sümboliseerib tema jaoks paiksust ja kodu selle kinnises mõttes, et see on nüüd minu maja ja siin ma pean olema. See aga omakorda tekitab ahistava tunde, justkui oleks vabadusel kriips peal.
Minul on sarnane probleem telekaga — teen omale maja selleks, et saaksin rahus ja vaikuses omaette olla, ilma kriminaalsete uudiste ja aega raiskavate filmideta. Samas on see üsna erandlik probleem, sest enamusele inimestest meeldib kamin ja telekas, mis on tänapäevane urbaniseerunud kamin.

Kogu selle jutu mõte on aga hoopis see, et maja ehitades pead juba teadma, oled sa projektoriusku või on tahvelteler sinu valik. Ja seda sellepärast, et saaks juba ehituse käigus paigaldada vajalikud juhtmed.
Kõige tõsisem probleem on projektoriga, mis on lakke planeeritud. Minu maja tuleb kivist, ja vahelagi õõnespaneelist. Esimesele korrusele ripplage ei tule.

Õõnespaneel on piisavalt sileda pinnaga, neid saab lihtsalt pahtelda ja värvida ning arvestades, et elutuba–köök tuleb suhteliselt suur, siis ei saa ma lubada, et lage mis võiks isegi kõrgem olla, hoopis veel allapoole toon. Olgu, tegelikult ei ole juhtmeid mingi probleem õõnespaneeli seest vedada, selleks pean aga juhtmete asukohta ehituse väga algstaadiumis teadma. Nimelt pean paigaldama laevalgustite ja projektori juhtmed kaitsvatesse kõridesse ja nendega koos, õigesse kohta, kandva seina sisse. Sest kui esimese korruse sein on püsti laotud, valatakse kogu majale seina ülemisse otsa, betoonist vöö, mille peale siis paneelid toetuvad. Ehk juhtmed peavad läbi selle vöö välja tulema.
Järgmisena tõstetakse paika paneelid, peale mida pean juhtmed paneeli õõnsustesse toppima ja seejärel valatakse paneelide otsad ning vahed betooni täis.

Läks natuke tehniliseks see jutt ära, kuid arvestades, et mainitud ehitustehniline protsess toimub suurusjärgus üks aasta enne maja valmimist, saad sa ette kujutada, kui vara peab mingitele väikestele tehnilistele nüanssidele mõtlema.
Jah, loomulikult saab ka kuidagi teistmoodi, või kui toal on ripplagi, ei ole üldse mingit küsimust millal juhtmeid vedada. Selleks, et lõpptulemus oleks esteetiline vaadata, peab paljusid selliseid valikuid praktiliselt enne ehituse algust tegema.

Millised on televiisori või projektori head või halvad omadused või kas LCD telekas on parem või halvem kui plasmateler? Neid võrdlusi on tehtud tuhandeid. Asju saab aga valida selle järgi, milleks just sina neid asju kasutad. Paljude asjade valikul on ehitamise seisukohast kaugele tagasiulatvu mõju ning eelnev planeerimine ja projekteerimine on toimiva terviku vältimatu osa.