Järeldus: kogu progress on üles ehitatud sellele, kuidas mahutada toodanguühikusse üha rohkem ja rohkem informatsiooni.
Tulemus: kilo Inteli toodetud Pentium III protsessoreid maksab 10x rohkem kui kilo kulda. Protsessorite algmaterjaliks on teatavasti liiv. Teine trend on see, et tootmistegevus maailmas kontsentreerub. Teisisõnu - selle sajandi suur ülesanne on korraldada info liikumist, et Hiinas toodetud asjad lõpptarbijaile võimalikult otse ja odavalt kohale jõuaks.
Kõige selle keskel on infotehnoloogia ja selle üks osa internet. Ja maailma keskpunkt selles mõttes paikneb vaieldamatult USA-s ja eriti Silicon Valley.
Ka järgmise 5 aasta jooksul kasvavad USA tehnoloogiasektori aktsiate hinnad suure tõenäosusega kiiremini kui enamik kohalikke turgusid. Firmad nagu Cisco ja Broadcom võivad küll langeda mõne kuu või isegi aasta perspektiivis, aga nemad ja teised nendesugused on igasuguse majanduskasvu alustaladeks.
Loomulikult on sektoris ka palju õhku. Mulle isiklikult küll tundub, et enam Euroopas ja Aasias.
Ajakirjandusest võimsamaks jõuks on täna celebrity staatuses analüütikud (Mary Meecker jt) ning elektroonilised messageboardid. Viimased on toonud tavainvestoritele suunatud infosse enneolematu kvaliteedihüppe.
Täna on mul näiteks märksa hõlpsam saada sisukat ja mitmekesist infot Bostonis paikneva väikese tarkvarafirma kui Tallinna börsil noteeritud Eesti Telekomi kohta. Traditsiooniline ajakirjanus suudab enim õhku sisse puhuda just tühjadesse firmadesse.
Eestisuurusel turul saab jaetarbijailt arvestatavat kasumit teenida reeglina monopolilaadses seisundis olev ettevõtmine. Täidetud peab olema vähemalt kolm tingimust:
1. Domineeriv positsioon turul (a´la Hansapank, EMT)
2. Turu maht peab olema piisav
3. Ettevõtmise kulustruktuur peab jääma internetile omaselt madalaks
