Kõrged konkursid näitavad rohkem tungi moeerialadele ja ei tähenda, et riik peaks üks-ühele nendega arvestama. Kinnisvaramaaklereid põllumajandusülikoolist tellida ei ole riigi esmane ülesanne. Pigem peame juhtima tähelepanu, et kahjuks ei ole tung nii suur loodusloolistele põhierialadele nagu agronoomia, metsandus, veterinaaria jne. Samamoodi on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja teistegi koolide tellimusega.

Kui sügisel paistab, kes kuhu oma paberid reaalselt kuhugi sisse jätab, saame hakata rohkem järeldusi tegema. Praegused konkursinumbrid kujunevad suurteks ju ka selle tõttu, et inimesel on võimalik viia sisseastumisavaldused korraga paljudele erialadele. Kui keegi sai sisse mitmesse kohta, siis peab ta nüüd valima, kuhu sügisel tegelikult minna.

Kõrged konkursid on moealadel, kus on suhteliselt kõrged palgad, ja kuhu viiakse pahatihti igaks juhuks paberid sisse. Neist paljude puhul ei ole ilmselt inimesed praegu arvestanud sellega, kas ala on perspektiivikas ka mõne aasta pärast, sest tööjõuturul tõepoolest esineb teatud erialadel ületootmine. Praegused sisseastujad lõpetavad ülikooli nelja aasta pärast ja siis ei pruugi neil nii häid töökohti enam saada olla.

Kui vaadata sotsiaalteaduslike erialade tänast populaarsust, siis ka lähemas tulevikus hoolitakse akadeemilistest õppekavadest valides ilmselt rohkem just laiemat haridust pakkuvatest erialadest. Ma arvan, et see sotsiaalteaduste populaarsuse trend ei lange.