Tarbimist õpetavad elulised näited
Kui palju Soome lapsed taskuraha saavad?
Päivi Palojoki: „Taskuraha hulk sõltub elukohast, Helsingis ja ümbritsevas linnastus saavad lapsed rohkem. Keskmine taskuraha on umbes 20 eurot nädalas ja see on suhteliselt suur summa. Kuid paljudes peredes peavad lapsed vastutasuks koristama oma tuba, aitama majapidamistöödes jne. Nii ei mõtle lapsed, et raha tuleb pangaautomaadist.
Paar aastat tagasi nägin uuringut, kus vaadeldi, kui palju lapsed Põhjala riikides tööl käivad (ka 1–2 tundi päevas). Selgus, et näiteks Taanis töötavad lapsed palju ja Soomes kõige vähem. See on seotud seadustega. Soomes pead olema vähemalt 15-aastane, et teha tasulist tööd, ja see valdkond on üsna tugevalt reguleeritud. Kui saad 18, võid töötada nii palju, kui tahad.
Raha saavad Soome lapsed eelkõige vanematelt, ja nagu öeldud, lapsevanemad eeldavad, et laps teeb midagi vastu. Aga kui palju keegi teeb ja mida, seda on keeruline uurida.”
Kas ja kuidas kasutavad Soome lapsed pangakaarte?
„15-aastaselt võid saada pangakaardi, kuid alles 18-aastaselt krediitkaardi. Ma tean, et Eestis on väga paljudel lastel pangakaart, see on turvalisem kui raha taskus kanda.”
Mida lapsed rahaga teevad? Kas selles käitumises on ka erinevusi sõltuvalt sellest, kas lapsed on raha kasutades koos sõprade või vanematega?
„On olulisi erinevusi. Näiteks on uuritud toidu tarbimist ja ostmist. Kui lapsed on koos vanematega, söövad nad n-ö tavalist toitu, aga koos eakaaslastega minnakse McDonald’sisse, ostetakse krõpse ja jäätist. See näitab identiteeditunnet. Kui lapsed on omavahel ning üks neist hakkaks porgandit sööma, peaksid teised teda hulluks, samas koos vanematega on porgandi söömine normaalne. Sõprade sotsiaalne surve mõjutab käitumist.
Lapsed oskavad elada mitmes maailmas korraga, käitudes ja tarbides erinevalt, kui nad on koolis, kodus või sõpradega. Liikumine eri maailmade vahel on lastele väga loomulik. Nad ei taju näiteks liigset maiustamist riskina ning mõtlevad vahel, et kui teevad kodus kõike korralikult, siis see ei loe, mida nad teevad väljas. Vanematel omakorda on risk kaotada kontroll laste üle. Kes töötavad palju ja on tööl kauem, annavad ka rohkem taskuraha. See on enda päästmine, et näe, võta 50 eurot, aga ära kaeba, et ma hilja koju jõuan. Kurb tendents.”
Eestis on üsna tavaline, et vanemad ostavad oma lastele n-ö suuri asju (riided, elektroonika), taskuraha antakse aga väikesteks kulutusteks – meelelahutus, toit vms. Kuidas on sellega Soomes?
„Samamoodi. Taskuraha läheb väikesteks kulutusteks, näiteks kinos käimiseks, näkside ostmiseks. Samas üritatakse lastele õpetada säästmist. Kui on jõulud, maipüha või nimepäev, saavad lapsed vahel suuremaid summasid näiteks vanavanematelt. See raha võib minna n-ö säästufondi, kas või uue arvuti jaoks. Kuid seegi tekitab tarbimissurvet: arvuti vajab pidevalt uuendusi ja sellisel puhul on keeruline öelda „ei, oota jõuludeni”.”
Kas koolilastele tundub tarbimiskäitumise õpetamine oluline? Vastab see nende arusaamisele tarbimisest?
„Kui räägitakse tarbimisest, jätkusuutlikkusest ja säästmisest, siis näeme kasu tulevikus. Lapsed elavad hetkes – kui oled 13-aastane, siis on elu siin ja praegu.”
Kuidas seda lõhet arusaamistes ületada?
„Kui näiteks 15-aastane läheb ema ja isaga poodi, et sõlmida leping mobiilioperaatoriga, õpib ta palju kohustuste, võimaluste, õiguste, hindade kohta. Selle kohta, mis on leping, mida tähendavad lepingu osapooled jne. Kui ostad jalgratta või mopeedi, õpid näiteks garantiiaja kohta.
Kui aga õpetaja räägib koolis, mida tähendab korteri või maja ostmine (meile, täiskasvanutele, on need olulised asjad), pole sellel mingit seost lapse enda elu ja kogemusega. Paremini töötavad näited, mis on lapse enda elule lähedal.
Kahju on, et tarbimist puudutavate õppeainete osatähtsus Soome koolis väheneb. See on ohtlik, sest tänapäeva maailmas on tarbimisoskusi väga vaja. Nende teemade õpetamine on õpetajatele suur väljakutse. Näiteks Helsingis elab üha rohkem immigrante ja nende ootused on hoopis teised kui soomlastel.”
Eestis oli mõni aeg tagasi suur probleem nn SMS-laenud, mis pole küll päriselt laste, aga noorte teema ikkagi. Et kui saad 18, siis saad juba SMS-laene võtta.
„Soomes oli see samuti tõsine probleem. Selgus, et väga palju selliseid laene võeti öösel – inimesed lõbutsevad väljas, joovad ja vajavad järsku raha. Soome seadusandjad reageerisid õnneks väga kiiresti. Uus seadus ei luba võtta SMS-laene öösel, vaid alates kella seitsmest hommikul.”
