Tammsaar: EL aitab meil välja tulla konnatiigis valitsevast mõttemaailmast
TT:
Juku, 08.09.2003 15:29
Võis arvata, et Rahvaliit asub eesti rahva poolele, eriti maaelu likvideerimise asus. Nüüd näeme, et olete samasugused nagu teised erakonnakesed. Kas tõesti usute, et Euroopa Liit paneb Eesti põllumajanduse ja maaelu jalule?
TT: Usun küll. Täpsustan: EL ei pane meid jalule. Me paneme ise end jalule. EL annab meile soodsama majanduskeskkonna, mis võimaldab talunikel saada oma toodangu eest õiglast hinda. Euroopas saab farmer näiteks piima poehinnast poole, Eest piimatootja i ainult kolmandiku. Alates 1994. aastast on leivahind tõusnud 300%, kuid talunikule makstav teraviljahind on jäänud 1994. aasta tasemele. EL annab Eestile turukorralduseks 100% , mis tagab senisega võrreldes kõrgemate hindade kaudu suurendada põllumajanduse sissetulekuid 2007. aastaks 1,55 korda. Aastatel 1997-2001 vähenesid põllumajanduse sissetulekud (2000. a püsihindades) 20%. Eli toetused on seotud keskkonnakaitse nõuetega, mis hoiavad ära N Liidu-aegse looduse reostamise ohu ning maaelu arenguga — eritoetustega väiketalunikele.
tädi Maali, 08.09.2003 15:49
Teie ei suutnud jätkata sealiha tootmist ja loobusite, olgugi, et olete mitu aastat parlamendi saadik, ning seaduste tegemisel olete ju kaasa saanud rääkida. Kuidas te loodate siis EL veel selle allesjäänud põllumajanduse säilimisele?
TT: Loodan küll. Jõudude vahekord Riigikogus on muutunud põllumehele soodsamaks. Tänapäeval toetab ka avalikkus põllumehe nõudmisi õiglaste konkurentsitingimuste suhtes . Taasiseseisvumise esimestel aastatel suutsid ühe-päeva-ärimehed eksitada avalikkust ja Riigikokku valiti saadikud, kellest enamus ei toetanud maaelu. Palun meenutagem, mida kirjutati 1993. aastal eesti ajalehtedes põllumajanduse ja maaelu kohta! Eesti Ekspressi 5. nov 1993. a Juhan Tedre “majanduskommentaari” vääriks ajaloolaste tähelepanu kui taasiseseisvunud Eesti ajakirjanduses avaldatud maarahva suhtes kõige küünilisem ja ebakompetentsem artikkel. Toon kaks näidet artiklist paljude väljamõeldiste seast: “Makse nad (põllumehed) sisuliselt ei maksa. …Selge on see, et senist hulka põllumehi me tulevikus toita ei jaksa” Eesti Majanduse Instituudi dr H. Maide analüüsi järgi oli põllumajanduse maksukoormus lisandväärtuse kohta 1,5 korda kõrgem kui tööstuses. OECD hinnangul maksis põllumees 1992 — 1994 aastal tarbijale peale 40% toiduaine hinnast. Pangem tähele, kuidas kujundati väärarusaamu põllumehe kohta! Kellele oli kasulik valeinformatsiooniga maarahvast alla suruda?
Hobitalunik, 08.09.2003 16:32
Tere. Minu arvates on uue Eesti põllumajanduse suurim probleem seni olnud ebastabiilsus. Aeg ajalt on mõni tootmissuund tasuvaks kujunenud, kuid niipea, kui põllumehed jõuavad investeeringud ära teha ja tootmise käima panna kukub hind taas mülkasse ja sama teed lähevad siis loomulikult ka investeeringud. Seejärel kulub tükk aega haavade lakkumisele ja sama ring kordub jälle ja jälle. Kas hr. minister julgeb kinnitada, et EL-is saab see probleem lahenduse?
Teine küsimus puudutab meie ametnikke. Tihti keeratakse euronormidega kruvi kapitaalselt üle. Võib ju diskuteerida, et see aitab konkurentsivõimet parandada jne, aga kui kinni keeratud kruvi vahetult enne “tähtaega” lahti tagasi keeratakse, siis see tundub suisa põllumeeste mõnitamisena ametnike poolt. Kas hr. ministril on ideid, kuidas ametnike tehtavaid lollusi vähendada?
TT: Teil on õigus. 1998/99. a majanduskriisi tagajärjel vähenesid Eesti põllumajanduse sissetulekud enam kui kolmandiku võrra, Els ainult 4%, 2002. a konjunktuuri halvenemise tõttu maailmaturul vähenesid põllumajanduse sissetulekud Eestis 10,5%, Elis ainult 3%. Eli turukorraldusega tagatakse võrreldes Eesti ühepoolselt avatud turuga vähemalt 3-4 korda suurem stabiilsus.
Lollusi saab vähendada tootjate esindusorganisatsioonide abiga. Eli liikmesmaades on väga tugevad talunike organisatsioonid, kes suudavad kaitsta nii oma liikmeid kui ka riigi huve. Üks meie riigiametnik tunnistas, et seaduste rakendamise juhendite koostamisel oleks vaja nõu pidada ettevõtjate kompetentsete esindajatega. Ta väitis, et enamik kirujaid polevat nõudeid lugenudki. Näide maakaupluste kohta. Hädaldajad ei olevat enesele selgeks teinud, et maakaupluses, kus müüakse pakendatud kaupa, on nõuded mitmeid kordi väiksemad kui supermarketis, kus on kulinaariaosakond.
Rein, 08.09.2003 18:56
Kui siiamaani on asjad ju paremuse poole liikunud alates ajast mil kõik erastati/ärastati ja tollase valitsuse toel maha lammutati, siis kuidas on võimalik, et nüüd järsku EI korral kõik iseenesest laiali taas laguneb…Või siis on põllumajanduse hukkaminekul oma süü ka meie riigijuhtidel? Kas pole mitte nii, et 12 aastat on üritatud valet turgu avada?
TT: Üldiselt on riigis läinud asjad paremuse poole. Välisekspertide (R.Norton, FAO jt) hinnangu kohaselt soodustas senine majanduspoliitika teenindavaid sektoreid, kes said teenimatut tulu esmatootmise , sh põllumajanduse arvel. Meenutagem 8. veebruari 2002. a Postimehes avaldatud tolleaegse Tallinna Piimatööstuse juhataja N. Jõgi arvamust piimatööstuse arengu kohta. Ta mainib, et 40 piimatööstust on Eesti kohta liig, mis liig. ” See on endaga kaasa toonud laristamise, mida mujal kohtab haruharva, kui üldse.” Hr. Jõgil on õigus: “Mujal maailmas on riik ja ühiskond mõistnud teatud majandussektorites hädavajalikku konsolideerumist ja seda soodustanud.”
Eli urukorraldus soodustab põllumeeste ja tööstuse koostööd ning müügitulude jaotamist vastavalt panuse suurusele. Eestis on seni võimalik ühtedel laristada, teised võitlevad ellujäämise eest. Kõik riigid on oma turgu kaitsnud. Näiteks on USAs avalik arvamus meelestatud impordi vastu ja ekspordi kaitseks. Eelpool mainisin, et Eesti loobus WTOs õigusest oma turgu korraldada.
Soovin teada, 09.09.2003 08:55
> Milline on teie isiklik panus Eesti astumisel EU Liitu? Mida olete teinud meie maarahva ja eestimaise sealiha säilitamiseks?
TT: Minu isiklik panus on kasutada võimalust ja rakendada väheseid erandlikke ja seejuures väga aeganõudvaid ning bürokraatlikke meetmeid. Nagu ma eelpool märkisin, õnnestus ühe-päeva-ärimeestel näidata ultraliberaalse majanduse eeliseid ja petta avalikkust sellega, et vaikiti maha ühepoolse avatuse ohud.
küsija, 09.09.2003 08:57
Miks meie põllumajandusministrid ei tee oma tööd ja ei kaitse Eesti turgu odava välismaise kauba eest? Miks ei otsida võimalusi meie toodangu müügiks näit Venemaale. Kui oleks selle maaga aetud normaalset poliitikad oleks Eesti tootjal olemas põhjatu turg. Selle asemele on meid pandud kerjuste seisu, kes peavad almusena taotlema igasugustest fondidest raha. Miks ma pean taotlema toetusi, kui ma olen võimeline tootma ja ka seda müüma kui meid kindlustatakse turuga. EL-le ei ole Eesti kaupa vaja seal on niigi ületootmine ning keegi ei oota sinna meie toodangut.
TT: Teil on õigus, et iga riik peaks oma rahvast ja ettevõtjaid kaitsma. Seda tegi ka USA, kelle ideoloogia kaitseb vabakaubandust, kuid see ei takistanud kasutamast oma terasetootjate kaitseks kõrgeid tollimakse. Eesti avalikkusel on kasulik mõista seda, et ministrid saavad toimida kehtivate seaduste ja välislepingute raamides.
T.V., toivo@uninet.ee, 09.09.2003 15:03
Eesti põllumajandus hävitati koos Eesti vabariigiga. Miks üldse veel räägitakse sellisest tabuteemast. Eestis on terve rida seadusi, mis on hävitanud kõikvõimalikud väikefirmad ja väiketootmise(Kui keegi veel ingitseb, siis on need viimased katsed ellu jääda). Maha on müüdud 80% kogu tootmisest ja nüüd siis ka metsad koos metsaaluse maaga. Kelle raha eest püüate vastata küsimustele, millest enam aastaid keegi aru ei saa? Mida loodate homselt? Kas EL toob Teile midagi enamat kui palgatõus? Miks on Eestis valimised salajased, kas sellepärast, et hiljem oleks lihtsam
valimistulemusi võltsida? Ka Teie teate, kes juhib tegelikult Eesti riiki?
TT: Loodan homselt seda, et koos Euroopa kolleegidega ja talunike organisatsoonidega on meil ühiselt kergem kaitsta euroopalikke väärtusi rahvusvaheliste ärigigantide omavoli vastu. Usun, et suudame koos rohkem, kui seni üksikult. Meile annab julgust Euroopa poliitikute ja talunike organisatsioonide oskus orienteeruda globaliseeruvas maailmas ning seista vastu kitsaste huvigruppide ambitsioonidele. Mullu toimus Tallinnas Euroopa põllumajanduse kongress, kus Euroopa farmerite organisatsioonide juhid hoiatasid selle eest, et suured rahvusvahelised korporatsioonid püüavad WTO kaasabil allutada keskkonna ja toiduohutuse nõuded kaubanduse reeglitele. Nad kutsusid ka Eli kandidaatriike üles astuda vastu kaubanduse ülemvõimu taotlustele poliitiliste meetmetega. Ma loodan, et Eesti avalikkus mõistab selle üleskutse tähendust ja väikeriikide raskusi kaitsta oma rahvast ja rahvuslikku ettevõtlust. Võib tekkida küsimus, kas Elis ei ole seda ohtu? On , kuid tunduvalt vähem. Eli avalikkus (77%) hindab elukeskkonna ja sotsiaalseid väärtusi, millest rahvusvahelised ärigigandid ei taha kuuldagi. Avalikkuse toetus Euroopas annab suurema garantii, et ka tulevikus kaitstakse euroopalikke väärtusi.
KÜSIMUS, 09.09.2003 16:20
LP Põllumajandusminister, kuulute valitsusse ja teil tuleb olla kursis ka teiste mimisteeriumite haldusalas olevate küsimustega. Kas ka teistes ministeeriumites on SÜSTEEMIL NIMEGA EUROOPA LIIT loodud toetusrahade andmise aluseks samasugune nuhkide ja kontrollijate ametkond nagu seda on PRIA põllumajandusministeeriumis? SÜSTEEMIS nimega NÕUKOGUDE LIIT täitis nuhkimise ja kontrollimise ülesannet ametkond nimega KGB? Ainult ebakompetentne minister vastab küsimusele “EI või EI TEA ” Valitsusel on ju käsk vastata JAH!
TT: Teie küsimusest võib teha järelduse, et meid segab sotsialismis väljakujunenud “riigialama” mõtteviis. Te eksite rängalt, kui arvate, et võite maksumaksjate rahaga teha seda, mis pähe tuleb, sealhulgas spekuleerida ja varastada?. Eli toetused ei ole sotsiaalabi, vaid sellega kaasnevad ettevõtjale kohustused. Eli ja ka USA avalikkus on mõistnud seda, et ühiskond on õigustatud toetama investeeringuid tootmisharus , kus enamik miljonitesse kroonidesse ulatuvaid masinaid töötab ainult 1-2 kuud aastas. Missugune tööstusharu jääks ellu, kui tema seadmed seisaks kasutult 10-11 kuud aastas? Lääne ühiskondades peetakse loomulikuks, et toetuste saajal on ühiskonnas ees ka kohustused ning kohustuste täitmise kontrollimist ei pea keegi “nuhkimiseks.”
Hanno Niidas, niidas@un.org, 09.09.2003 16:29
Küsimused on peamiselt negatiivset laadi. Ma küsiksin teilt, hr. Minister, kas väiketalunikele jagatakse ka eurotoetusi ja kas valitsus moodustab euronõuandlaid kus igat masti põllumees võib tasuta abi leida euroavalduste täitmisega? Kuidas tuleks talupidajatel arvestada oma arengukavades uue ELi põllumajanduspoliitikaga, mis rõhutab keskkonnasäästliku põllumajandust ja väiksemas mahus ning kvaliteetsemat tootmist? Kas eurotoetused antakse investeeringutele (nagu uute traktorite ostmiseks), et tõsta Eesti põllumehe tootmise efektiivsust või kas hakatakse subsideerima tootmist/mittetootmist, mis on minu meelest rumaluse doteerimine? Viimase küsimusena ma pakuks maaelu ja põllumajanduse olulisest rollist Eesti ajaloos ja eriti ärkamisaja arengus hoolimata kas Te ei arva, et tänapäeval põllumajanduse roll Eestis on üleromantiseeritud? Sellist konjunktuuri nagu toimus 1860.a., millal Ameerika puuvill Euroopa tekstiilitööstusesse ei jõudnud ja see asendati Baltikumi linasega ning tõi Eesti talunikele superkasumid ei pruugi kunagi tagasi tulla. Pealegi põllumajandus on arenenud majandustegevusala kus konkurents on suhteliselt
tihe, moondavatele subsiidiumitele vaatamatta. Kas ei oleks Eesti põllumehele kasulikum valitsusel taodelda tootmissubsiidiumite vähendamist teistes ELi liikmesriikides ja mujal rikkamates riikides Cancuni majandusfoorumis?
TT: Ministeeriumil on kavas nõustamisteenuste laiendamine ka väiketalunikele.
Toetusi makstakse investeeringuteks, väiketalunikele, keskkonnasõbraliku tootmise ja Eli nõuetega kohanemise eest. Tootmissubsiidiumid suunatakse järk-järgult keskkonna- ja toiduohutuse tagamiseks ning maaettevõtluse arenguks. Euroopa ja Ameerikas on intensiivne põllumajandus arenenud keskkonnaressursside ülemäärase kasutamise arvel. USA teadlased on mures, et intensiivne põllumajandus, eriti monokultuuris teraviljakasvatus, peamiselt maisikasvatus kahjustab keskkonda, täpsemalt, kurnab mulda. Mulla huumus mineraliseerub ja protsessi peatamiseks on vaja kümneid miljardeid dollareid. Seega on tegemist varjatud kulutustega, mis ei kajastu toiduainete hinnas Kuigi meile tundub see absurdsena, vajutas Euroopa Liit õigustatult intensiivse põllumajanduse piduritele.
Cancunis välja öeldut põllumajanduse subsideerimise kohta ei tohi võtta puhta kullana. Tänase konjunktuuri iseloomustamiseks maailmas toome näiteks olukorra maailma piimaturul. Enamikes riikides ( ~90% ) toodetakse piima tootmiskuludega üle 3 kr/kg ja farmer saab piima müügist 4-5 kr/kg, Eestis saab esmatootja 2,80 kr/kg. Eesti talunikud on sunnitud võistlema Uus-Meremaa farmeritega, kus piima tootmiskulud on keskmiselt 2,20 kr/kg. U-M piimatoodang 13 mln tonni aastas moodustab 2% maailma piimatoodangust. Uus-Meremaa ekspordib enam kui 9/10 toodangust ja tema või ekspordi osatähtsus moodustas 2002. a maailma võikaubanduse mahust 38%.
Euroopa põllumajanduskongressil mullu septembris anti reguleerimata põllumajandusturgudele järgmine hinnang: “Üksikud soodsates tingimustes asuvad ja liberaalset kaubandust taotlevad riigid võivad hävitada isegi suurriikide põllumajanduse, kuid nad ei suuda toita maailma.”
Soodsad tingimused ei tähenda ainult häid looduslikke tingimusi, vaid eelkõige kõrget kapitalitasuvust ning tööjõu ja palga kokkuhoidu. U-M piimafarmide keskmine suurus 450 lehma. Sealsed farmid meenutavad sotsialismiaegseid suurfarme, mis olid “kuulsad”. keskkonnareostuse poolest.
Factis, 09.09.2003 21:39
Tere hr. Tiit Tammsaar. Palun püüdke meid veenda — milleks on Teie arvates vajalik eestis tegeleda põllumajandusega ning milleks põllumajandusministeerium ?! On selge, et tänu senisele riiklikule poliitikale oma riigi rahvast kui tarvis me ära toita enam ei suuda. Kõigile maaelanikele senise hobi-eluviisiga edasi tegelemiseks raha anda riigil aga pole . Seda on tarvis lunida teistest riikidest ning eelkõige EL-st igatsugu dotatsioonide nime all. Samas on selle saamise hinnaks omariiklusest loobumine. Võib-olla oleks targem loobuda siiski põllumajandusministeeriumist (loe EL-st dotatsioonide lunija ja oma toidutootmise p…sse keeraja) ning säilitada oma Eesti Vabariik ?
TT: Ma ei püüagi Teid veenda. Ma küsin: mille arvel suudab Eesti importida täiendavalt, juhul kui Teie loogika järgi loobuda põllumajandusest, 15-16 miljardi eest toiduaineid, kui juba täna on kaubandusbilanss negatiivne? Kas Eesti mees on nii lühinägelik, et usub, et Uus-Meremaa suudab odava piimaga (2% maailma piimatoodangust) maailma toita? Mis saab meie laste tervisest, kui me loobume elavast piimast ja hakkame piima tegema U-M pulbritest? Kas on mõtet loota riikidele Euroopas ja Ameerikas, kus on piima tootmiskulud veel suuremad kui Eestis?
Mis tähendus on tänapäeval omariiklusel, kus kapital ei tunnista riigi piire? Väikeriigi omakootud filosoofid spekuleerivad mõistetega iseseisvus, kuid vaikivad maha selle, et me oleme loovutanud suure osa majandusvabadusest, see tähendab loovutanud õiguse igas olukorras mõistlikult toimida?
Me ei luni teistest riikidest midagi. Võib-olla ehk mõistate USA Clintoni valitsuse põllumajandusministri D. Glickmani küsimuse tagamõtete EK volinkule F.Fischlerile Eli agraarfoorumil 1999. aastal: kes kompenseerib kahju, kui EL laieneb ja USA kaotab turud I-Euroopas? Kas külmutatud kanakoivad on juba meelest läinud? Miks Saksamaa on nõus Eli netomaksja rolliga? Seda pole raske mõista. Saksa tööstuskaup liigub tollivabalt ja see korvab mitmekordselt Eli maksud. Kas Eesti kaotab seeläbi, et ostab Saksa autot? EL aitab meil välja tulla konnatiigis valitsevast mõttemaiilmast, aga globaliseeruva maailma asju peame siiski ise mõistma.
