Talsingi sünd

Sel laupäeval-pühapäeval toimub tõeline hõimu-ühinemine. Soomlased tulevad meie laulukaare alla laulma, eestlased seilavad Helsingi Olümpaistaadionile tantsima. Lydia Koidula unistus Soome-Eesti sillast hakkab täide minema.

Kokku ootavad korraldajad staadionile 8000 tantsijat lahe mõlemalt kaldalt. Enne pidu kõnnitakse rongkäigus Helsingi ajaloolisest südamest Senati väljakult läbi linna staadionile. Samasugune matk toimub ka Tallinna tänavatel.

Riigtelevisoon reklaamib iga päev some-eesti ühislaulupidu, kuid sellest räägitakse palju vähem kui kasvõi Alice Cooperi tänasest kontserdist.

Ons seda organiseeritud vennastumist üldse vaja? Dirigent Hirvo Surva arvab tänases Päevalehes, et laulupidude korraldamine kahjustab laulupeo imagot:

“Mullu suvel alles oli Eesti üldlaulupidu. Kahtlen aga Eesti-Soome ühislaulupeo kunstilises tasemes, sest kooridele jäi kava õppimiseks väga vähe aega.”

Viimastel aastatel on soomlase võrdkujuks olnud Talliina vanalinnas räuskav purjus kadakaturuline. Küllap on hea, kui me näeme, et on olemas ka teistsuguste huvidega soomlasi.

Sirje Kiin (Eesti Instituut Soomes): “Tahaksin loota, et see normaalset läbikäimist rahvaste vahel võimendab. Normaalset läbikäimist selles mõttes, et äriturism, Kadaka-turu-turism asenduks tõelise turismiga - kultuuri, ajaloo ja ühiste traditsioonidega tutvumisega.”

Soome ja Eesti on kaks väiksest rahvusriiki, ning rahvusromantikale peab jääma ka oma koht üldise globaliseerumise kõrval. Mida rohkem räägitakse ameerika imest ja euroliidust, seda enam tekib vajadus rahvusliku identiteedi järele.

Nädalapäevad tagasi rõkkas Tartu Lauluväljak eesti-soome hümnist, laval laulis seda soome keeles Leningrad Cowboys, väljak vastas eesti keeles. Tuli välja küll.

Ühispealinna Talsingi sünniks on eeltöö tehtud. Kuidas eestlased suhtuvad soomlastesse?