Kaitsejõudude juhid ja sidefirmad kartsid, et 240.000 kilomeetrise tunnikiirusega taevas kihutavad osakesed võivad satelliidid põlema panna või nende peeglid purustada.

Briti kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul teateid mingitest purustustest ei ole.

Vene sõjaväesateliite hooldava Vene strateegiliste raketivägede pressiesindaja teatas Moskvast: "Meteoorivool ei häirinud orbiidil olevate Vene satelliitide tööd ja need töötavad normaalselt."

Ka kommertssateliitidega ei juhtunud tähetormis midagi.

Sateliidikonsortsium Globalstar muutis oma 48 satelliidist mitme nurka, kindlustamaks, et nood kosmilistelt tolmuosakestelt pihta ei saaks.

Satelliidisüsteemi Astra Luxembourg'is paiknev operaator Societe Europeenne des Satellites (SES) teatas, et leoniidid ühtki tema satelliiti ei kahjustanud.

"Mitte vähimalgi määral," kinnitas SESi pressiesindaja Yves Feltes. "Meil olid inimesed väljas olukorda jälgimas. See oli igavene tüütu öö, sest pilvise ilma tõttu ei saanud nad isegi tähesadu vaadata."

Iisraeli astroloogis kogunesid tähesadu Negevi kõrbes ja NASA teadlased lendasid seks puhuks Assooridele.

Põhja-Euroopas oli aga niiske ja pilvine ilm, mistõttu mingit tähesadu taevas näha ei olnud.

"See valmistas küll pettumuse," ütles doktor Robert Massey Greenwichi observatooriumist.

Vastupidiselt Massyle oli ülevas meeleolus tähetormi Assooridel jälginud NASA teadlane Chris Reilly.

"Me nägime tunni jooksul umbes 5.000 langevat tähte. Taevas oli tules. See kogemus jääb küll eluks ajaks meelde. Mul on ainult kahju, et Londonis sadas," sõnas ta.

Iisraelis ajasid lisaks teadlastele pead kuklasse ka kohalikud astroloogid.

Kõige paremini paistis tähetorm Negevi kõrbes Mitzpeh Ramoni lähedal ja seda on võimalik vaadelda veel paar ööd.

Järgmine kord võib leoniide näha 2001.-2002. aasta paiku.