„Tahad kodu mängida? Mängi koera!“
Taanis ei peeta õigeks, kui tüdrukud kogunevad lasteaias nuku- ja köögi- ning poisid auto- ja ehitusnurka. Leitakse, et lapsed peavad tegelema sellega, mis neid huvitab, mitte lähtuma soorollide ettekirjutustest. Taani võrdõiguslikkuse minister on tellinud ja lasteaedadele laiali jaganud isegi spetsiaalse raamatu, kus analüüsitakse soorollide ületamise võimalusi.
Sinine ja punane laudlina
Raamat kannab pealkirja „Lasteaed, kus on kohta nii Pipi-Printsidele kui ka Piraat-Printsessidele”. Raamatu autorite Jesper Oleseni ja Kenneth Aggerholmi hinnangul annavad traditsioonilised soorollid Taani lasteaedades ennast veel selgesti tunda. Üks ilmekamaid näiteid on söögituba – väiksed tüdrukud kogunevad iseenesest punase ja poisid sinise linaga laua ümber. Lapsed valivad ka mänge soo järgi. Raamatu autoritele tundub isegi, et kõigepealt valivad lapsed endale samast soost mängukaaslased ja alles seejärel hakkavad mõtlema, mis mängu mängida, samal ajal kui soolise võrdõiguslikkuse pedagoogika järgi tuleks algul valida ikkagi mäng ja alles seejärel mängukaaslased. Olesen ja Aggerholm uurivad ka ruumide soolist tähendust. Selgub, et väiksed poisid lähevad spontaanselt töökodadesse ja tüdrukud kööki.
Õpetajad on samuti traditsioonilistes soorollides kinni, märgivad raamatu autorid. Kui õpetaja hakkab korraldama jalgpallimängu, hüüab ta: „Poisid, kes tuleb jalgpalli mängima!” Lisaks poistele tuleb ainult üks tüdruk. Paraku töötab isegi taani keel antud juhul võrdõiguslikkuse vastu, sest taani keeles on väravavahi nimetus „väravapoiss”. Kui see üksik tüdruk nüüd jalgpalli mängima võetakse, otsustavad lapsed teda pärast väikest kimbatust „väravatüdrukuks” nimetada. Nii saavad poisid ja tüdrukud võrdsel määral liikuda ja sporti teha, toonitavad raamatu autorid.
Veel näiteid. Kui õpetaja tuleb koos tüdrukutega töökotta, keelab ta poistel seal haamriga kopsimise, sest see segab tüdrukutega vestlemist. Õpetaja ei lase meelsasti poisse ka nukunurka, öeldes, et poisid ajavad seal kõik segamini ega tee enda järelt midagi korda. Nii kinnistub eelarvamus, et poisid peavadki lohakamad olema.
Kaasamise reeglid
Taani lasteaedades on kehtestatud reeglid, mis aitavad lastel liiga rangetest soorollidest välja tulla. Kõik Taani lasteaialapsed teavad, et kui keegi tahab sinu mängus kaasa lüüa, tuleb ta vastu võtta. Olesen ja Aggerholm on aga tähele pannud, et tüdrukud oskavad sellest reeglist kavalalt mööda hiilida. Nad ütlevad poisile, kes tahab nendega koos kodu mängida: „Sa võid meiega mängima tulla küll, aga siis pead sa mängima koera.”
Lahenduseks pakuvad Olesen ja Aggerholm aktiivset kaasamist, mis tähendab, et nendes mängudes, mida õpetaja ise korraldab, osalevad poisid ja tüdrukud võrdselt. Näiteks enne jalgpallimängu ütleb õpetaja teatud arvule tüdrukutele, et nemad peavad ka kaasa lööma. Raamatu autorite väitel tüdrukud selle vastu ei protesti ja löövad hea meelega kaasa.
Kõige paremini aitavad soorolle ületada lastekirjanduse lemmiktegelased, märgivad raamatu autorid. Kui poisile pannaks pähe Pipi Pikksuka parukas, kehastab ta hea meelega tugevat tüdrukut, sest Pipi rollis pole tüdrukulik ja poisilik enam vastandid. Oleseni ja Aggerholmi raamatu üks sõnum ongi: mängige Lumivalgukese ja Okasroosikese kõrval ka Pipi Pikksukka ning Röövlitütar Ronjat.
Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes
