Šuvalov: muutusin isiklikuks
Protsessi venitati igal võimalikul moel, muuhulgas püüti asja lahendada rahaga. Muutusin isiklikuks, see oli minu viga. Kohtunik peab jääma alati võimalikult objektiivseks. Samas taandas ju enamik kohtunikke ennast selle asja arutamisest mööndes, et nad ei pruugi olla objektiivsed. Võin öelda niipalju, et minu kriminaalasja näol ei ole tegemist klassikalise altkäemaksujuhtumiga. Altkäemaks oleks olnud teisest suurusjärgust ja varjatud.
Süüdimõistev otsus on jõustunud ja juriidilisest küljest pole justkui midagi arutada. Ent te selgitasite raha vastuvõtmist omamoodi meeleheitliku sammuna. Olete moraalselt süütu?
Ma ei pea ennast moraalselt süütuks, paljusid asju kahetsen väga. Samas peaks toimiku materjalidest olema näha ka see, et kogu menetlus oli kallutatud iseloomuga ja ühekülgne. Võimalusi kaitseks sisuliselt ei tekkinud.
Väitsite kohtus, et alates hetkest, kui Kakumäe Võrkude kriminaalasi teie laual maandus, algas teie pidev jälgimine. Kas ja kuidas seda tunnetasite või märkasite? Mis võimalused teil olid selle kriminaalasjaga lõpuni, otsuseni minna?
Tagantjärele hinnates toonaseid sündmusi arvan, et teil on õigus. Jälgimist otseselt ei märka, kui märkamine ei ole just taotluslik. Olid lihtsalt teatud märgid, mis viitasid, et võidakse jälgida, mistõttu midagi varjata oleks olnud mõttetu.
Kas on võimalik, et mingil hetkel olite ainus inimene, kes soovis kriminaalasjas otsuseni jõuda? Et isegi prokuratuuri prioriteedid muutusid mingil hetkel ja kõige olulisemaks muutus teie tabamine?
Selline mulje mul jäi. Ise küsimus on, kas „organiseeritud” venitamist saab pidada prokuratuuri kui terviku prioriteediks.
Miks kapo teid kohe selle paberkotiga kinni ei võtnud, vaid laskis sõita Mustamäele ja tagasi? Kuidas on võimalik, et kapo esimesel läbiotsimisel Vilde tee korterist midagi ei leidnud?
Juhin tähelepanu, et ka paberkotti ei leitud autost esimesel läbiotsimisel.
