Streik on streik
Kui John Kennedy 1963. aastal ütles: „Ich bin ein Berliner”, aitas see maailmal tunnetada solidaarsust ja seda, et lõhestatud Saksamaa pole ilmas üksi. Aga kas ka need meist, kes ei saa hea hariduse ja ühiskondlikult olulise töö juures kohatult madalat palka, on valmis tunnistama „Ka mina olen õpetaja”? Mina olen ning tõstan kaks kätt õpetajate streigi poolt.
Usun, et kui enamik õpetajaid ja lasteaiaõpetajaid poleks naised, oleks nende palk ammu tõusnud, ja oluliselt rohkem kui 20%. Kõik teavad, et transporditöötajatel ja vedurimeestel on raske elu, aga õpetajate puhul arvatakse aastakümneid, et nemad on justkui kohustatud tööd missioonitundest tegema. Või arvestatakse õpetaja puhul tema mehe palga ja elujärjega. Nagu ütles üks uhke algkoolidirektor: „Meie õpetajad ei streigi.” – „Kas nad teenivad siis rohkem kui mujal?” – „Ei, aga nende meestel on korralikud palgad.” 21. sajandil ja soolise võrdõiguslikkuse ajastul küüniline ja alandav, kas pole? Eriti ajal, kus abielulahutuste protsent on liialt kõrge selleks, et naised oma tööd vaid hobikorras võiksid teha.
Äriloogika hariduses ei toimi
Praegu, kus lapsevanemad on muutunud enam kui nõudlikeks klientideks, ent haridussüsteem on püsinud aastaid staatilisena, on pedagoogidel vanemate nõudmistega raske sammu pidada. Ei usu mina, et haridussüsteemi päästaks üksnes euroremonditud koolid või lasteaiad. Küsimus on ikka inimestes, nende suhtlemisoskuses, oskuses õpetada, arendada ja tähelepanelik olla.
Mulle meeldib koolis ja lasteaias näha motiveeritud töötajaid, kes on arusaamadega õpetamisest 21. sajandis. Olgu see siis saavutatud täiendusõppe, töö väärilise palga, lisasoodustuste või 56-päevase puhkusega. Ma ei saa vanemana võtta vastutust selle eest, et asjad on linna või riigi lõikes teistmoodi sätitud. Sotsiaalsetelt tagatistelt nii nõrgal järjel riigis kui Eesti oleks uppuja päästmine nagu alati uppuja enese asi.
Olukorras, kus vastamisi näikse olevat ühelt poolt „rikkad, alatud ja töökesksed” lapsevanemad, kes näivad olevat kogu vastutuse lapse oskuste ja teadmiste arendamise eest haridussüsteemile andnud, ja teisalt „ausad, vaesed ja missioonitundega” pedagoogid, on konfliktid kerged tulema. Eriti kui lisada kolmandaks osapooleks „kasvatamatud, hellitatud ja rikutud” lapsed, nagu pedagoogide netikommentaaridest paistab.
Ultraliberaalse äriloogika ülekandumine õpetaja ja kodu vahelisse suhtesse muudab selle veelgi ebavõrdsemaks. Et õpetajate palk on väike, ei muuda väiksemaks neile esitatud „kliendipoolseid” nõudmisi ega tõsta õpilaste respekti nende suhtes.
Vääriline palk kahe töökoha eest?
Meie lapse lemmikõpetaja läks tema lasteaiast töölt ära. Igal hommikul lasteaeda minnes küsib laps, kas tema õpetaja on tagasi. Ei ole ega ei tule ka, pean vastama. Nüüd töötab see õpetaja ainult ühes lasteaias, mitte kahes, mis tagaks talle eluks vajaliku sissetuleku.
See rõõmus ja lastega tegelema loodud inimene saab palka 500 eurot kuus, vastutades sisuliselt üksinda 8–10 tundi päevas 24 väikese inimese eest. Õpetajate abid on seda ju nime poolest. Soomes näiteks on lasteaias iga kaheksa lapse kohta üks täiskasvanu pluss koristaja. Meil võivad pooled lasteaialapsed end redelite külge üles puua, enne kui õpetajaid juurde tuleb. Redelid pole ju milleski süüdi.
Meie üksikemast lasteaiaõpetaja enda teismelised lapsed jääksid tema kümnetunniste tööpäevade puhul tähelepanuta. Ja isegi kahe töökoha ja tuhandeeurose palgaga ei annaks ükski pank talle korteri ostmiseks laenu ning tuleks edasi nuumata üüriturgu.
„Minu käest tullakse nõudma, et lapsed peaksid enne kooli õppima lasteaias lugema ja kirjutama, seda tingimustes, kus elementaarseid töö- ja abivahendeid tuleb ise teha,” muigab ta. Neid valmistatakse ju enda vabast ajast.
Millised on kõrghariduse ja lisakoolitusega alushariduse spetsialisti võimalused oma sissetulekut ja elujärge parandada? Õige vastus: alusharidussüsteemis mitte mingeid. Tema lahkumisest oleks aga kahju ilmselt rohkematel lastel kui ainult meie omal. Seega tõstan kaks kätt streigi poolt.
Aga pandagu siis koolid ja lasteaiad ka päriselt kolmeks päevaks kinni. Ma pole märganud, et lennujuhtide streikide ajal mõni lennuk lendaks või vedurijuhtide streikide puhul rongid liiguksid. Streik on streik.
