- Sõjaväelased soovitasid Kapol otsida Vene spiooni kaitseministeeriumist. - Kas Simm andis Vene luurele vihjeid, keda veel agendiks värvata?

Kui rahva seas süveneb keerulisel ajal usk nõiakunsti, siis Eesti poliitilises tipus on tänavu sügisel popp usk tagantjärele tarkusse.

Näiteks, kui palju jama olnuks täna olemata, kui 2003. aastal oleks Herman Simm riigi julgeoleku volitatud esindaja kohalt välja vahetatud.

Olemas oli konkreetne kandidaat, praegune siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Viis aastat tagasi teenis ta kaitsepolitsei õigus-haldusosakonna komissarina.

Ekspressi küsimuse peale möönis Koort tollase plaani olemasolu: “Minuga on olnud eri aegadel juttu eri ametikohtadele asumisest.”

Miks Simmi välja ei vahetatud, Ekspress ei tea. Kaitseministeeriumi otsustajate jaoks võis olla tegemist psühholoogilise probleemiga. Simm oli osav suhtleja ning oskas ülemustega sidemeid luua. Ka lubas ta peagi ise pensionile minna.

Idee Simmi väljavahetamisest oli julgeolekuringkondades olemas hiljemalt 2001. aastal. Siis sai Simmi juhitav kaitseministeeriumi julgeolekuosakond endale lisaülesande hakata korraldama Eesti sidet NATOga. See tähendas, et läbi Simmi kui riigi julgeoleku volitatud esindaja (NSA) liikus nii tavaline kui ka krüptitud elektronpost.

Seni oli NSA tööd teinud Toompeal peaministri juures asuv riigikantselei koordinatsioonibüroo. Kuid selle direktor Eerik-Niiles Kross oli sunnitud lahkuma töölt seoses Eesti Raudtee erastamise skandaaliga.