President Toomas Henrik Ilves rääkis nädalavahetusel toimunud Lennart Meri konverentsil interneti vestfaliseerumise ohust. Cuius regio, eius Interrete - kelle riik, selle internet. Sama mõtet kordas ta esmaspäeval kõrgetasemelisel Freedom Online Coalition kogunemisel Tallinnas.

Nägin vaba ja suletud süsteemi murdejoont Ida-Ukrainas, Donetski ja Luganski oblastis. Kremli propaganda vähendamiseks keeras Kiiev kaabellevist vene kanalid välja, kuid separatistid võtsid saatekeskusi üle ning avasid vaid idast saabuvad infotorud.

Internet on Ukrainas vaba, kuid Venemaal võetakse see üha enam riikliku kontrolli alla. Ebasobivaid saite suletakse, inimeste järel e-nuhkimisel pole piire. Seetõttu lahkus populaarse suhtlusvõrgustiku VKontakte looja Pavel Durov nii firmast kui ka Venemaalt.

Eestis pakutakse propaganda vasturelvaks naaberriikidega ühist telekanalit. Võib-olla laiendab see pisut siin elava venekeelse elanikkonna inforuumi, pealegi on selle vajadusest räägitud juba aastaid, eriti teravalt 2007. aasta pronksiöö järel. Loodan, et seekord ei jää asi vaid kriisiaegseks hüüatuseks.

Kuid see idee ei paku kuidagi lahendust Venemaal elavatele inimestele. Golos Jevropõ on 20. sajandi lahendus, mille ulatus on piiratud raadiolainete levimise kaugusega. Ka interneti teel pakutav heli või pilt ei jõua sihtkohani, kui ette on ehitatud tsensuurimüürid.

Naiivne on ka uskuda, et parim teadmine, kuidas luua Venemaal elavatele inimestele programmi, asub Eestis. Seda enam, et välisriigist saadetud infobittidel on tavaliselt propagandalehk küljes ning usalduse tekitamine pole lihtne. Tuleb ju meil endilgi vene telekanali peale sattudes muie näkku ja sealsetesse uudiste objektiivsusesse suhtume pehmelt öeldes kahtlevalt.

Just seetõttu on Kreml oma kontrolli alla võtnud kõik siseriiklikud telekanalid. Viimane vaba kanal, Dozhd, lülitati selle aasta 29. jaanuaril televisioonivõrgust välja ning vajadusel saab ka selle kodulehe kinni panna. Nii suleti Krimmi annekteerimisoperatsiooni ajal Kremli poliitikat kritiseerinud populaarsed Aleksei Navalnõi, Garri Kasparovi ja Grani.ru kodulehed.

Põhimõtte "Putini riik, Putini internet" murdmiseks välisriigis sisu loomisest kasu pole. Sisu on vabas internetis juba olemas, olulised on vahendid, kuidas see kasutajatele kättesaadavaks teha.

VPNi või TORi kasutades suudetakse Suure Hiina Tulemüüri tagant välja kiigata, kuid tsensuuri ja filtreerimise vahendeid arendatakse riiklike programmide abil. FOC-i raames toimunud Google Big Tent arutelul küsisin, et miks ei võiks Eesti võtta eesmärgiks investeerida kindel summa SKP-st arendamaks tehnoloogiaid ja rakendusi, mis aitaksid inimesi vabasse internetti suletud (nn interneti-vaesetes) riikides.

Põhjendatult peetakse vaba interneti suurimaks ohuks suletud siseriiklike küberruumide loomist ja nende murdmisele kaasa aitav Eesti saaks siin pakkuda lahendusi. See oleks üheaegselt nii meie välis-, kaitse-, arenguabi ja ettevõtluspoliitika. Nii saaks Eesti globaalseks internetivabaduse eest võitlejaks.