Ega vist. Ja sellele Venemaa toetubki. Nii nagu tuumaheidutus, saab ka majandussanktsioonidega ähvardamine olla tõhus vaid siis, kui vastaspool pole veendunud, et seda ei tehta. Krimmi konflikti sisuline lahendamine eeldab tugevate sõnade asemel aga just Euroopa suuremat ja sisulisemat majanduslikku survet.

Eile vabalanguses olnud Vene börs ja rubla kurss on täna kosunud. See näitab, et investorid peavad otsese konventsionaalse sõjalise konflikti riski väikseks, kuid ka seda, et nad kas ei usu või ei pea piisavalt mõjukateks võimalikke sanktsioone Venemaa vastu. Ilma tugeva majandusliku surveta aga Krimmi okupatsioon lõpetada võimalik ei ole.

Prantsusmaa on teatanud, et nemad  Vene vastast relvaembargot  ei toeta. Mistralite müügist saadav tulu on olulisem, kui mingi Krimm. Sarnaselt ei leia Venemaale sisuliste majandussanktsioonide kehtestamine tuliseid toetajaid enamike Euroopa pealinnade võimukoridorides ja Putin teab seda.

Euroopa poliitika peamine eesmärk on (vahe)rahu saavutamine, aga mitte konfliktide lahendamine vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja õiglusele. Agressor saab nii hammustada tüki naaberriigi territooriumist ja pääseda igasugusest karistusest.

Mõistetav, et Euroopa ei kavatse sõjalisse konflikti otseselt sekkuda, kuid me pole valmis kinni maksma "isegi" tšekki, mida Krimmi konflikti lahendamine eeldab. Ukraina uue võimu rahaline toetamine on vajalik otsus, kuid vene sõdureid see Krimmi tänavatelt ära ei vii.

Kui ütleme, et Ukrainas otsustatakse kogu Euroopa julgeolek, siis kas ja kui palju me oleme nõus Krimmi konflikti lahendamise eest maksma? Kas suudame mõista, et ka seekord agressori karistamata jätmise kaudsed ja pikaajalised kulud võivad olla hoomamatult suuremad kui majandussanktsioonidest tingitud mitmete Eesti ettevõtete lühiajalised raskused, töökohtade kaotus ja seeläbi maksutule vähenemine.

Siin peab Euroopa, sh Eesti peeglisse vaatama. "Sügavalt mures," ja "mõistame hukka" on Putinile nagu hane selga vesi, nägime seda ka 2008. aasta Gruusia invasiooni ajal. Paljuski just see, et Euroopa sisuliselt lepib Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeerimisega, tegi Venemaa sissetungi Krimmi võimalikuks.