Sajuvesi ja drenaaž

Ennemuistsel ajal pöörati väga suur tähelepanu sellele, kuhu oma tare ehitada. Vaadeldi pika aja jooksul loodust, uuriti maapinda, kasutati teadjameeste abi selleks, et rajatav tare võiks kesta kümneid inimpõlvi.

Arvestati veesoontega, vete liikumisega pinnases, teati maksimaalseid uputustasemeid, materjalide varumiseks osati valida õiget aega. Enamasti valiti ehitamiseks kõrgemad kuivad kohad, sest teati hästi tõsiasja, et maja suurim vaenlane on niiskus.

Rumal tegu on täna ära müüa odavalt iidne talu, sest sageli on see hoonete kooslus rajatud parimasse ja elamisväärsemasse kohta piirkonnas, mille sarnast täna on peaaegu võimatu leida.

Tänapäeva hoogne linnastumine ja eramuehitus tingib seda, et ei pöörata enam piisavalt tähelepanu ennemuistsetele tarkustele. Aina uusi eramuid ja terveid eramurajoone kerkib paikadesse kuhu muiste ehitamine ei tulnuks kõneallagi. Kahjuks jääb aga niiskuse probleem, nii nagu ennemuistegi, ehitise vaenlaseks number üks. Niiskuse vastu pole võimalik väevõimuga võidelda.

Juba ehituse planeerimise ja ka ehitamise käigus tuleb võtta tarvitusele kõik vahendid ja abinõud selleks, et minimiseerida niiskusest tulenevaid mõjusid valmivale ehitisele.

Katus on kindlasti ehitise tähtsaim kaitsja ja katustest on tänaseks ka kõige enam räägitud. Hoolega läbikäidud teemad on soojustus, vooderdus, uksed ning aknad, võib olla vähem kajastamist leidnud teema on sajuvete eemalejuhtimine ehitisest, mida me siinkohal veidi üksikasjalisemalt sooviksime valgustada.

Selle aastal esimese kaheksa kuu jooksul on Eestis olnud sademeid sõltuvalt asukohast 270 kuni 470 mm, mis teeb veehulgaks keskmise katuse kohta 27-47 m3. See ei ole kindlastu kogu vee hulk ning aasta “nutusem” pool on alles ees! Numbrid on suured!

Sajuveed võib nende ärajuhtimise seisukohalt lähtudes jagada kahte gruppi:

sademed katuselt, millest enamuse saame ära juhtida näiteks kinnistusisese sajuveetorustiku abil.

sademed läbi pinnase, mille kogumiseks ja kiireks ärastamiseks kasutame hoone ümber rajatud ehitusdrenaazi.

Kuna eelnimetatud süsteemide funktsioonid ei ole samad, siis on ka nende konstruktsioon erinev.

Sajuveetorustik
Katuselt tulevad veed juhitakse rennide ja torude süsteemi abil sajuveelehtrisse, mis ei lase torustikku prahti ning on samas ka sajuveetorustiku hooldusava. Lehtri sõela keskel on 20 mm läbimõõduga ava, mille kaudu saab vajadusel juhtida torustikku pesemisvooliku. Sajuveetorustik rajatakse veetiheda konstruktsioonina, vältimaks vee sattumist torustikust pinnasesse.

Vältida tuleb ka sajuvee sattumist drenaazi mis tooks kaasa vee suunamise hoone vundamendi alla. Toruks kasutatakse gofreeritud välispinna ning sileda sisepinnaga 110 mm muhvtoru mis on mõttekas paigaldada samasse kraavi drenaaziga.

Mõlemad torustikud peaksid asetsema umbes 10cm paksusel tihendatud liivaalusel jäädes pisut madalamale vundamendi alumisest äärest. Oluline on jälgida ka torude õiget kallet ( min. 5mm/m).

Torustiku suunamuutused ja hargnemised tehakse painduvate ühendusdetailide abil, veetiheduse saavutamiseks kasutatakse kummitihendeid. Kogu lehtrite ja torude süsteem suubub õuekaevu.

Drenaaz
Ehitusdrenaazi ja teda ümbritseva materjali ( pestud kruus v killustik, kergkruus ) ülesandeks on koguda maapinnas liikuvat vett, sealhulgas ka sajuvett. Ka drenaaz rajatakse topeltseinaga gofreeritud torust kuid erinevalt sajuveetorust on toru seinad pilutatud ning ühendused tihenditeta ehk liivatihedad. Dreeni asukoht hoone vundamendi suhtes on sarnane sajuveetorustiku omale.

Vundamendi kõrval ulatub vett läbilaskev kiht peaaegu maapinnani. Tavaliselt kasutatakse kraavi lõpplikuks täitmiseks väljakevatud pinnast, millest on eemaldatud kivid. Drenaazitorustiku oluliseks osaks on drenaazikaevud. Aastatega koguneb dreeni liiva ja pinnaseosakesi mis kipuvad toru ummistama. Kaevude kaudu dreene läbipestes saab drenaazitorustiku taas puhtaks ja töökorda. Kaev on vajalik ainult torustiku igas teises pöördepunktis, sest kaevu kaudu saab hooldada nii sisenevat kui ka väljuvat torustiku osa.

Korralikul drenaazikaevul on kinnine kaas, settekott kaevu allosas liiva kogumiseks ning avatavad toruliitmikud. Liitmiku avamiseks lõigatakse paigalduskohal välja vajalikule mõõdule vastav ava.

Saju ja drenaazivee äravool
Kogutud saju ja drenaazivesi juhitakse eraldi torude kaudu ühisesse õuekaevu. Sealt liigub vesi äravoolutoru kaudu suublasse, milleks võib olla lahtine kraav, tiik,tänaval asetsev sajuveekanlisatsioon või ka ühisvoolukanlisatsioon. Kindlasti ei tohi juhtida drenaazi- ja sajuvett kanalisatsioonivõrku!

Kui aga lõpuks selgub, et sajuvett pole mitte kusagile juhtida, siis alustage artikli lugemist otsast peale!