Rohelised ja metsatöötlejad kaitsevad ühiselt maailma metsi

Üleeile algas Londonis Maailma Looduse Fondi (WWF) korraldatud kõigi aegade suurim sertifitseeritud puidutoodete mess ja konverents, kus avaldati Rootsi, Läti ja Brasiilia kava sertifitseerida suur osa oma metsadest säästliku metsamajanduse sertifikaadi FSCga. Eestit esindab ainsana Eestimaa Looduse Fond.

Messil esinenud FSC sertifikaadi peamised toetajad Maailma Looduse Fondi direktor Claude Martin ja Greenpeace UK juht Lord Melchett rõhutasid sertifitseerimisprotsessi jätkumise vältimatust maailma metsade bioloogilise mitmekesuse säilitamiseks, illegaalse puidukaubanduse peatamiseks ja ressurside säästlikuks kasutamiseks. Samas teatasid mõlemad maailma suurimad looduskaitseorganisatsioonid, et ei tunnista mingil tingimusel Euroopas peamiselt metsatöösturite poolt välja töötatud sertifitseerimissysteemi PEFC, mille juurutamisel pole järgitud demokraatlikke põhimõtteid ning mille põhimõtted on vastuolus FSC eesmärkidega.

Maailma ühe suurima 30000 töötajat palkava konsultatsioonifirma SGS metsanduspealik Ruth Nussbaum ütles: “Kõiki firmasid, kes väldivad metsade sertifitseerimist, võib sisuliselt süüdistada illegaalsele puidukaubandusele kaasaaitamises.”

Näiteks Greenpeace’i viimase uuringu järgi olid kõik vaadeldud 43 Brasiilias tegutsevat metsafirmat seotud illegaalse puidukaubandusega. Indoneesia ja Brasiilia puidust on täna praktiliselt 80% ebaseaduslikult raiutud. Konverentsi sõnavõtjad rõhutasid, et üksnes valitsuste toetusel ja riigimetsade sertifitseerimisega on võimalik saavutada säästlikku metsakasutust.

Messil teatas Läti riigimetsi majandav organisatsioon LVM Ltd kogu riigimetsa sertifitseerimisest lähiaastatel, samuti 40% Rootsi metsi omav Rootsi Metsatööstuse Föderatsioon plaanist sertifitseerida oma metsad FSC sertifikaadiga, mille tulemusel omaks praktiliselt kogu Rootsi mets FSC sertifikaati. Seoses FSC sertifikaadi nõudluse kasvuga maailmaturul ja naaberriikide kiire sertifitseerimisprotsessi tõttu on Eestil käegakatsutav oht jääda koos Soomega keskkonnateadlike Euroopa firmade huviorbiidist välja ja kaotada osa oma turust.

Eestis on alles alustatud esimeste metsade sertifitseerimist. Pea kõik messil osalevad firmad kinnitasid ELFile, et on Eestist valmis puidutooteid ostma ainult juhul, kui need on sertifitseeritud FSCga. Mitu Eestist puitu ostvat Iiri ja Inglismaa firmat teatasid, et soovivad investeerida Eesti mööblitööstusse, kuid selle takistuseks on sertifitseerimata puit.

Maailma Looduse Fondi korraldataval sertifitseerimise messil osaleb 1000 metsatööstuse, valitsuste, keskkonnaorganisatsioonide, põliselanike esidajat 50 riigist. Messil on väljapanekud 89 metsatööstuse ettevõttelt, kes esidavad kokku 1/3 maailma puidukaubanduse mahust. Messil on esindatud kaheksa kümnest maailma suurimast puidukaubandusega tegelevast firmast. Messil esitletakse ainult säästliku metsamajanduse sertifikaati FSCd omavaid tooteid. Selliseid tooteid on praegu maailmas 10 000, mis pärinevad 32 maailma riigist. Eestis ei toodeta praegu ühtegi FSC sertifikaati omavat toodet.

Maailmas on praeguseks FSC märgi all säästvat metsamajandust arendavaid organisatsioone ja kompaniisid üle 600, mille hulka kuuluvad kümned maailma suurimad puidutoodete tarbijad, vahendajad ja tootjad nagu Nike, B&Q, Home Depot, IKEA.

Kokku on maailmas FSCga sertifitseeritud 20 miljonit ha metsa ja käesoleva aasta lõpuks kasvab see 25 miljonini; samas on majandatavate metsade kogupindala 400 miljonit ha.

Praegu on maailma suurim FSC toodete turg Inglismaa, kuhu ekspordib ka Eesti ligi 25% omna saematerjalist.

Metsahoolduskogu (FSC -Forest Stewardship Council) on sõltumatu valitsusteväline organisatsioon, mis korraldab maailma metsade säästlikku majandamist läbi sertifitseerimise. FSC jälgib metsade majandamisel võrdselt selle majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakaitselisi aspekte. Peamiseks põhimõtteks on, et kõigi FSCga märgistatud toodete tarneahel oleks täielikult jälgitav alates metsa majandamisest kuni kaupluselettidele jõudmiseni. FSC sisseviimise peamisteks toetajateks on WWF, Maailmapank, Greenpeace jt.