Riigipöörajate vastu
Mustakuuemehed ja nende “piibel”:: Ervin Õunapuu väidab, et Eesti Evangeelne Luterlik kirik peab plaani kukutada põhiseaduslik võim. Õunapuu hindab asja läbi kriminaalseadustiku.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 54 ütleb selgelt: Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
Just seda ma praegu teen.
EV Karistusseadustiku järgi saab kogu kristlikku kirikut, eriti EELK nime all tegutsevat organisatsiooni süüdistada kümnetes süüasjades. Toon vaid mõned, kõige selgemad paragrahvid koos omapoolsete selgitustega.
EELK uus arengukava, mis kujutab endast EV põhiseadusliku võimu kukutamise kava, puudutab kõiki ristikiriku tegevusvaldkondi, sisaldades olukorra analüüsi, arengueesmärke ja strateegiat, vajalike tegevuste loendi, selleks vajalikud vahendid ja teostajad. Peapiiskop: “Ühesõnaga, tänaseid tingimusi arvestades tuleb meil otsustada, mis meile Kristuse evangeeliumi sulastena on kõige otstarbekam. Meil on Kristuse kirik! Meil on sajanditepikkune kogemus, traditsioonid ja koht kultuuriloos. Meil on kogu maad kattev koguduste võrk — 164 kogudust. Kiriku teenistuses on üle 200 hea ettevalmistusega, motiveeritud vaimuliku, neist enamik noored või alla keskea inimesed. Koguduste käsutuses on auväärsed pühakojad, abihooned, maavaldused. Koguduste juhatustes, nõukogudes, koorides ja töögruppides on tuhandeid aktiivseid inimesi. /…/ Me ei saa jääda end vabandama, et pole veel kõlblikud ja küpsed. Just nüüd on õige aeg.”
Piiskopi üleskutse on vaadeldav kui Karistusseadustiku § 231 dispositsioonis kirjeldatud (kuri)tegu: Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus. Tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, — karistatakse kuni viieteistaastase vangistusega.
Nn Jumalast inspireeritud rituaalid põhjustavad paljudele inimestele pettekujutlusi, sellest tulenev ebareaalse maailma ihalus ja eelistamine reaalsele igapäevaelule on vaadeldav kui Karistusseaduse paragrahvis 118 kirjeldatud tegu: Raske tervisekahjustuse tekitamine. Kui sellega on põhjustatud raske psüühikahäire; karistatakse kuni kaheteistaastase vangistusega.
Piiskop: “Kirikut ei loo inimesed ega usk, see on Jumala kingitus, Püha Vaimu töö meis.”
Inimeste hirmutamine ja ähvardamine on EELK üks levinumaid võtteid: kui inimene elab oma elu kirikust lahus, karistab teda Jumal ja inimene satub pärast surma otseteed Põrgusse. Kirikuõpetajad sisendavad tavainimestesse absurdset fakti, et Taevaisa on reaalne isik. EELK titulaarpraost Eenok Haamer: “Oh, Issand Jeesus Kristus, et Sa ometi käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla, et mäed kõiguksid Su ees, et tuli põletaks risu ja Su nimi saaks tuntuks Su vaenlastele, aga veel enam Su ootajatele ja Sina taas lähedaseks meile! Aamen.” (Eesti Kirik, 30.11.05). Sellisel palvel, kui süüvida risu tähendusse, on ka hind — KarS § 120. Ähvardamine — karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Täiesti reaalse kriminaalasja ristiusu kiriku vastu võib tuletada KarS paragrahvist 148. Laibarüvetamine. Inimese laiba tükeldamise, matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise või laiba varguse eest — karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ristiusu võimsaim sümbol — krutsifiks (ristile naelutatud mehe laip veritsevate jäsemete ja haavaga rindkere paremal küljel) on igas kirikus aukohal, seda on sunnitud nägema kõik, ka väikesed lapsed. Ristiusklikele annavad erilist jõudu ka nn pühad reliikviad — surnud inimeste erinevad kehaosad. Lähim inimkeha jäänus asub Rakvere nn õigeusu kirikus. Kui Sergius Florinski kuivatatud laip väljanäitusele pandi, rõõmustas kohalik preester: “Varem ei käinud kirikus nädalate kaupa ükski võõras peale koguduse liikmete, nüüd astub peaaegu iga päev mõni inimene sisse.” (EE, 12.01.04)
Tõeline surnukeha kirikus, verine laiba imitatsioon risti küljes rippumas (skulptuur või altarimaal), palved nn Taevase Isanda ja tema ristilöödud poja eest ja poole — kogu see õudustega pikitud jant mõjub eeskätt noorte inimeste psüühikale. EELK Kirikuseadustiku § 13 (3) käsutab nüüdsest ka lapsed armulauale jooma Kristuse verd (alkohol) ja haukama ka ihu. Eelnenu on alaealistele vägivalla eksponeerimine, KarS § 180 järgi on selle eest ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Sajandite jooksul on religioonid tegelenud omakasupüüdliku valetamisega, mis on vaadeldav Karistusseadustiku paragrahvis 209 kirjeldatud teona: Kelmus. Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Maised väärtused Taevariigis ei kehtivat, aga selleks, et kord paradiisi mõnusid maitsta, tuleb elu jooksul maksta piletiraha — annetada tavaliselt 10% sissetulekutest mängujuhi pihku või korjanduskarpi. Mõnes pühakojas käib jumalateener pinkide vahel ja viibutab pikka kahva — anneta paberraha! Maksu- ja Tolliametil puudub ülevaade müüdud nähtamatute indulgentside kogusest. Reaalselt tabab “annetamine” kahte kärbest ühe hoobiga: KarS § 294. Altkäemaksu võtmine ja § 298. Altkäemaksu andmine — karistuseks kuni viieaastane vangistus.
Ja veel näide — § 307. Kuriteost mitteteatamine. Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pihisaladus, kiriku üks sakramente, mille sisu teavad ainult pihtija ja kirikuõpetaja, lisaks muidugi fantoom, keda ristiusklikud kutsuvad Issand Jumalaks ja kes andestavat absoluutselt kõik patud. Kas tõesti? Kas tõde jääbki pimedasse kotti? Kui kauaks? Miks?
P. S.
Tekstis kasutatud tsitaadid pärinevad peapiiskopi jutlustest ja karjasekirjadest 2005-2006, mis on avaldatud Eesti Kiriku võrguleheküljel.
