Riigikontroll: inimesi jooksutatakse
Riigikontroll sedastas avaliku teenuse kvaliteeti infoühiskonnas käsitlenud auditis, et endiselt jooksutatakse inimesi ametiasutuste vahel ja tahetakse neilt tarbetuid pabereid, ning nõudis selle lõpetamist, vahendab BNS.
Loodud on ka infrastruktuur turvaliseks teabevahetuseks ja usaldusväärseks isikutuvastuseks interneti kaudu, seega ka e-teenuste osutamiseks.
Isiku kaugtuvastamist ja tavaallkirjastamisega võrdsustatud digitaalallkirjastamist võimaldab ID-kaart, mis on Eesti elaniku kohustuslik esmane isikutunnistus ja mida on praeguseks välja antud enam kui miljonile inimesele.
Ametiasutustel on avalike teenuste osutamiseks võimalik saada infot riiklikest andmekogudest, kasutades elektroonilisi lahendusi, näiteks X-tee rakendust. Seega on loodud eeldused avaliku teenuse kvaliteedi parandamiseks tänapäevaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite abil.
Siiski nähtub auditi kohaselt uuringutest, et Eestis kasutab e-valitsemise vahendeid ja võimalusi oluliselt väiksem osa rahvastikust, kui võiks loodud eeldusi arvestades oodata.
Näiteks kasutas Eurostati andmetel möödunud aastal avaliku võimuga suhtlemiseks internetti kõigest 29 protsenti 16-74-aastastest inimestest.
Riigikontrolli hinnangul on nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka maksumaksja seisukohalt oluline, et e-teenuste osutamiseks loodud infrastruktuuri oleks võimalik hõlpsasti kasutada ja et e-teenuseid ka kasutataks.
Info teenuse osutamise kohta on inimestele enamasti kättesaadav, kuid teave on pahatihti killustatud või puudulik, paiknedes eri veebilehtedel või sisaldades otseviiteid aegunud lehekülgedele.
Info pakkumisel ei lähtuta seega inimese vajadustest ja huvidest, vaid pigem täidetakse teabe avalikustamise kohustust ametnikule lihtsamal viisil ning kõikides riigi ja omavalitsuse asutustes eri moel.
Üldjuhul on teenuse taotlemine digitaalselt allkirjastatud viisil võimalik, kuid sageli puudub riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse veebilehel taotluse plank või on selle täitmine, täidetud kujul salvestamine või digitaalselt allkirjastatud kujul saatmine keeruline.
Mitmes asutuses nõutakse paberdokumentide esitamist ka siis, kui andmebaasis on vajalik teave tegelikult olemas ja asutus lähtub lõpuks nagunii andmekogus olevast teabest. Sellistel puhkudel tuuakse üldjuhul põhjenduseks sellekohane nõue õigusaktides.
Riigikontroll nentis, et asutustest ei saa üldjuhul haldusakte kätte elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatult. Taotlusplankidel puudub koht ka sellise soovi avaldamiseks.
Riigi poolt kohalikele omavalitsustele kohustuste panemisel peaks riik ühtlase kvaliteedi tagamiseks võimaldama ka nende ülesannete täitmiseks vajalikud infosüsteemid.
Teenuste ebaühtlast kvaliteeti aitaks leevendada ja üldist kvaliteeti parandada soovituslike juhendite koostamine avalike teenuste kohta info jagamiseks veebilehtedel ja näidislahenduste väljatöötamine omavalitsustele.
Üks võimalus oleks riigikontrolli arvates algatada e-kodaniku harta ehk inimese ja avaliku sektori elektroonilise suhtlemise kvaliteedistandardite koostamine.
