Kui Riigikohtu järeldust — et narkojoove üksi ei tõesta narkootikumide tarvitamist — edasi arendada, siis ei tähenda otsuse langetamine ka mõistuse olemasolu. Küll aga saab nimetatud teo panna toime ettevaatamatusest, kui meie Ülima Õigusorgani enda otsuse põhjendust tsiteerida.

Kui narkojoove ei tõesta narkootikumide tarvitamist, siis mis üldse midagi tõestab? Kas paar purunenud autot keset ristmikku tõestab avarii toimumist? Äkki peksid mehed oma sõidukid segi ja vedasid hommikuks ummikusse? Vana „nali“ on see, et poolsurnuks pussitatud naine elutoas ei tõesta mehe vägivaldsust. Sest eit ju komistas ise sünnipäevaks saadud nugade komplekti otsa…

Ausõna, nii lolli otsust, nagu vastne Riigikohtu oma, pole Eesti õigussüsteemis ammu näinud. Heakene küll, püüti kaitsta üksikuid süütuid — „kui talle manustati narkootilist ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt“. Aga tegelikult võeti politseilt ja prokuratuuridelt hoopis võimalus narkomaane karistada. Sisuliselt legaliseeris Riigkohus oma otsusega narkootikumid.

Jääb üle ainult loota, et mõni riigikohtunik puutub lähiajal kokku samasuguse tolgusega, nagu mina äsja Kaubamaja juures pangaautomaati kasutades. Vene keelt röökinud narkkar ei püsinud püsti, ei mõistnud, kus ta on ja pidas iga vastutulijat Terminaatoriks.