70 poolthäälega (1 vastu, 2 erapooletut) võeti vastu riigikogu liikme Andres Herkeli algatatud riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus, mis näeb ette võimaldada täiskogu istungil hääletada muudatusettepanekuid, mille kohta pole juhtivkomisjoni valdav enamus komisjoni istungil seisukohta võtnud või hääletusel osalenud. Seaduse kohaselt saab riigikogu suures saalis hääletamisele panna neid muudatusettepanekuid, mis ei saanud juhtivkomisjonis ühtegi poolt- ega vastuhäält, teatas riigikogu pressitalitus.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kalapüügiseadus, milles on seni kehtiva seaduse normid arusaadavuse ja jälgitavuse eesmärgil ümber struktureeritud. Oluliseks muudatuseks on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselisel kalapüügil kasutatavatele laevadele kehtestatav nõue kasutada GPS-jälgimissüsteemi. Kutselise kalapüügi puhul on oluliseks muudatuseks ka kaaspüügina püütud kalade müügikeelu leevendamine. Edaspidi on kaaspüügina püütud mõõdulise kala müük lubatud. Samuti on lubatud eripüügil ja teatud liikide puhul (tursk ja lõhe) nende kaaspüügil müüa alammõõdulist kala mitteinimtoiduks. Harrastuspüügi puhul nähakse seadusega ette uus püügivahend – kadiska. Seadusega laiendatakse kalavarudele tekitatud kahju mõistet. Lisaks sellele asendatakse senised üldised süüteokoosseisud konkreetsetega ning suurendatakse juriidilise isiku karistuse ülemmäära 3200 eurolt 32 000 euroni.

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seadus, mis muudab mõju hindamise menetluse efektiivsemaks, selgemaks ning läbipaistvaks ja dokumentatsiooni kvaliteetsemaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise põhiline ülesanne on anda otsustajale (tegevusloa andja) ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale (planeerimisdokumendi menetlust läbiviiv asutus) olulist asjakohast teavet, kuidas kavandatav tegevus eeldatavalt mõjutab keskkonda, et teha otsus tegevusloa andmise või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks. Niimoodi muutub kogu menetlus ka avalikkusele ning teistele menetlusosalistele paremini jälgitavaks.

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud reklaamiseaduse muutmise seadus, millega muudetakse tarbijakrediidi reklaami regulatsioon rangemaks. Seadusega piiratakse tarbijakrediidi, sh järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu ja tarbimislaenu reklaamis avalikustatavat teavet. Seaduse järgi võib edaspidi tarbijakrediidi reklaam sisaldada vaid seaduses sätestatud esmavajalikku teavet, nagu näiteks teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit, tegevuskoha kontaktandmeid, krediidi kulukuse määra näidet, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega, tagasimakse tähtaega ja sellesarnast informatsiooni. Seaduse muudatuste eesmärk on vähendada selliste laenuvõtmise otsuste esinemissagedust, mis on langetatud emotsiooni ajel, piisavalt kaalutlemata ja laenutingimustesse süvenemata.

47 poolthäälega (16 vastu) võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus, mille kohaselt lubatakse enne 1. maid 2015 kütmiseks soetatud eriotstarbelise diislikütuse varud eramutes ja kortermajades aktsiisimäärade vahet tasumata lõpuni tarbida või elektrienergiat toota. Menetluse käigus viidi seadusesse sisse ka täpsustused riigiabi andmise reeglite kohta erimärgistatud kütuse kasutamise kohta. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk.

80 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud maksukorralduse seaduse täiendamise seadus, mis sätestab, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Erisusena on toodud näiteks maksupettuse vähendamisega seotud temaatika ja olukorrad, kus on kriis, kas majanduslik või muul kujul. Nimetatud muudatuse aluseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kollektiivne pöördumine, mille eesmärgiks on maksukeskkonna stabiilsuse suurendamine.