RIIGIKOGU VALIMISED 2003: Võidukad ninasarvikud taganesid, rajades tee Ansipi valitsusele
Riigikogu kümnenda koosseisu valimistel aastal 2003 osales 58,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Valimised võitis Keskerakond 25,4 protsendiga häältest. Ehkki Res Publica jäi üldvõitjast ligi 4000 hääle ehk 0,8 protsendipunktiga toetuses alla, oli lohutuseks seegi, et kohti saadi täpselt sama palju ehk 28.
Kolmanda koha võttis Reformierakond (17,7 protsenti ja 19 kohta). Üle kümneprotsendise toetuseni jõudis ka Villu Reiljani juhitud Rahvaliit (13 protsenti ja 13 mandaati). Viieprotsendise lävendi ületasid veel Isamaaliit ja Mõõdukad (vastavalt 7,3 ja seitse protsenti toetust ning seitse ja kuus kohta). Eestimaa Ühendatud Rahvapartei jäi päästvast viie protsendi joonest ja esindatusest parlamendis juba 2,8 protsendipunkti kaugusele.
Kõige rohkem hääli kogus teisi valimisi järjest Eesti Keskerakonna esinumber Edgar Savisaar (12 960). Samas oli ta häältesaak 1999. aasta valimistega võrreldes kukkunud rohkem kui 1500 hääle võrra. Viiekohalise arvu häälteni suutis jõuda veel ainult Reformierakonna esinumber peaminister Siim Kallas, ja sedagi napilt - tema saldosse jäi 10 008 häält.
2002. aasta valimisseaduse muutmisega oli muuhulgas parandatud kahte hammasratast, mis senini pisut logisesid ning mis andsid ka kohe tulemusi. Üheks eesmärgiks oli jagada rohkem mandaate ringkonnatasandil ning sel eesmärgil said nüüdsest mandaadi ka need erakonnad, mille häälte jääk moodustas vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist.
Vähepopulaarsed jäävad Riigikogu ukse taha
Teine olukord, mida sooviti vältida, oli riigikogu liikmeks saamine väga väikese häältearvuga. Seega ükskõik kui kõrge koha keegi parteinimekirjas sai, kompensatsioonimandaadi ja sellega koha Toompeal sai nüüdsest vaid kandidaat, kes oli kogunud minimaalselt viis protsenti ringkonna lihtkvoodist.
Valimiste tulemused andsid seaduse muutuste autoritele põhjust rahuloluks. Madalaima tulemusega jõudis riigikokku Keskerakonna kandidaat Evelyn Sepp. Kuigi tema kogutud 292 häält ei pruukinud anda tugevaimat mandaati, oli tema positsioon siiski oluliselt tugevam kui eelnenud valimistel 64 häälega parlamenti pääsenud Eestimaa Ühendatud Rahvapartei rahvasaadikul Valentina Võssotskajal.
Liigu erivärvilistel kujukestel, et näha, kui suure osakaalu häältest said erakonnad valimistel. Vajuta aastaarvudel, et näha muutuste tendentsi möödunud valimistega.
Ka muutus pilt oluliselt mandaatide jaotuses. Kompensatsioonimandaatide osakaal oli niikuinii langenud kõigil varasematel valimistel, aga mitte nii palju kui nüüd - neli aastat varasema 46 saadiku asemel said sel teel sinna nüüd vaid 27 rahvaesindajat.
Üksikandid põrusid, Parts välistas Savisaare
Üksikkandidaatide toetuse muster jätkas Ameerika mägede rajastruktuuri jäljendamist. Pärast 1995. aasta valimisi, mil kõik üksikkandidaadid kokku said alla 1500 hääle, oli järgmistel valimistel toetus neile tõusnud üle 7000. Aastal 2003 kukkus antud number taas kolinal, 2161 juurde. Häältesaagist umbes poole jagas kaks meest, endine riigikogu liige ja Otepää linnapea Jaanus Raidal (603 häält) ja Raplamaa talupidaja Rein Haggi (407 häält). Nõrgima tulemuse tegi Võrumaa pensionär Edgar-Julius Pruks, kelle laeks jäi 17 häält.
Valimistulemuste selgumise järel olid kõik erakonnad oma võimaluste suhtes valitsusse saada mõõdukalt optimistlikud. Et Res Publica esimees Juhan Parts oli välistanud ühte valitsusse minemise Savisaarega, oli koalitsiooni moodustamiseks vaja vähemalt kolme erakonda.
Olukorda ähmastas veelgi president Rüütel, kes valimisnädalal vihjas, et sõltumata traditsioonist anda valitsuse moodustamise võimalus esimesena valimiste võitjale, ei pruugi ta seda tingimata teha. Keskerakonnale oli selline uudis mõruks pilliks - vaid neli aastat varem oli seda juba korra teinud president Meri.
Savisaar keeldus valitsuse moodustamisest
Rüütel pidas kõigi erakondadega kõnelusi ja tegi lõpuks 1. aprillil, rahvusvahelisel naljapäeval, ettepaneku valitsuse moodustamiseks ikkagi Savisaarele. Et juba 27. märtsil olid koalitsioonileppes kokkuleppele jõudnud Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit, lükkas Savisaar Rüütli ettepaneku tagasi.
Peaminister Partsi juhitud 60 parlamendikohaga kolmikliit astus ametisse 10. aprillil 2003 ja püsis võimul kaks aastat. Justiitsminister Ken-Marti Vaheri niinimetatud mõõdikute skandaal, millega sooviti kehtestada aastased normid korruptiivsete ametnike ja kuritegelike gruppide kohtu alla viimiseks, viisid kõigepealt ministri enda umbusalduseni, ning selle läbimisel parlamendi ka valitsusjuht Partsi tagasiastumiseni. Uueks peaministriks sai 13. aprillil Partsi valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip Reformierakonnast.
