RIIGIKOGU VALIMISED 1999: Rekordilised 1885 inimest arvas, et just nende koht on riigikogus
Põlvkonna vahetuse algus
Riigikogu 1999. aasta valimised olid viimased, kus erakondadel ei olnud kandidaatide arvu ülempiiri ette seatud, mille tõttu võis sageli näha suisa lohisevpikki valimisnimekirju. Ühtekokku kandideeris valimistel rekordilised 1885 inimest, mida on kehtivate seaduste ja paika loksunud parteimaastikuga küllaltki keeruline kui mitte võimatugi ületada.
Pikimad nimekirjad olid toona mõistagi parlamendiparteidel. Mõõdukate ridades kandideeris ühtekokku 303 kandidaati. Keskerakonna eest oli väljas 242 poliitikut, Koonderakonnal 216 ja Reformierakonnal 212 parlamenti pürgijat. Rohkem kui täna lubatud kandidaate (125) panid välja veel Isamaaliit (178), Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (172), Eesti Maarahva Erakond (167) ja Vene Erakond Eestis (148). Valimistel osales kokku 12 erakonda ja 19 üksikkandidaati.
Kõige suurema häältesaagi kogusid siiski veel vanema põlvkonna poliitikud. Kui tänavustel valimistel on erakondade esinumbrid ja häältemagnetid koondunud Harju- ja Raplamaale (v.a Edgar Savisaar), kuna selles ringkonnas jagatakse välja enim mandaate, siis 16 aastat tagasi oli kõige suurem ringkond Ida- ja Lääne-Virumaa. Selles ringkonnas jagati välja 13 mandaati ning seal kandideeris ka valimistel kõige suurema isikliku häältesaagi kogunud Edgar Savisaar, keda toetas 14 320 inimest. Need olid Savisaarele viimased valimised kandideerida väljaspool Tallinna.
Savisaarele järgnes Mõõdukate esimees Andres Tarand, kes kandideeris Harju- ja Raplamaal, ning Isamaaliidu endine juht Toivo Jürgenson, kes kandideeris Tallinnas, Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna ringkonnas. Reformierakonna ridades tegi parima tulemuse erakonna esimees Siim Kallas, kogudes 7465 häält, mis oli ligi 3000 häält vähem kui neli aastat varem. Tulevane peaminister Mart Laar kandideeris Järva- ja Viljandimaal ning teda toetas seal 5446 valijat.
1999. aasta valimised märkisid ka ühe poliitpõlvkonna taandumise algust. Neil valimistel ei kandideerinud enam ekspeaminister Tiit Vähi, justiitsminister Paul Varul ega ka kaitseminister Andrus Öövel.
Viimasteks valimisteks jäi see ka istuvale peaministrile Mart Siimannile, kes kogus Võru-, Valga- ja Põlvamaal vaid 1874 häält. Nii madalat valijate toetust ei ole varem ega ka hiljem saanud ükski ametisolev valitsusjuht.
Valimiste ajalugu tutvustav sari valmib koostöös MTÜ Valimisvaatlusega ning iga olnud riigikogu valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest poliitilisest olukorrast enne valimisi: kes olid valitsuses, kes opositsioonis, millised olid suurimad valimiseelsed
poliitskandaalid ning mida lubasid valimistele eelnenud küsitlused?
Teiseks saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning millised oli erakondade esinumbrid, üksikkandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakondade
peamisi programmilisi seisukohti.
Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi, kes
otsustasid "poe kinni panna" ja laiali minna? Riigikogu valimisi tutvustav lugudesari ilmub Delfis kuni uute riigikogu valimisteni märtsis.