RIIGIKOGU VALIMISED 1999: Rekordilised 1885 inimest arvas, et just nende koht on riigikogus

Delfi toob riigikogu valimiste eel lugejateni põhjaliku lugude sarja, mis tutvustab kõiki varasemaid riigikogu valimisi.

Põlvkonna vahetuse algus

Riigikogu 1999. aasta valimised olid viimased, kus erakondadel ei olnud kandidaatide arvu ülempiiri ette seatud, mille tõttu võis sageli näha suisa lohisevpikki valimisnimekirju. Ühtekokku kandideeris valimistel rekordilised 1885 inimest, mida on kehtivate seaduste ja paika loksunud parteimaastikuga küllaltki keeruline kui mitte võimatugi ületada.

Pikimad nimekirjad olid toona mõistagi parlamendiparteidel. Mõõdukate ridades kandideeris ühtekokku 303 kandidaati. Keskerakonna eest oli väljas 242 poliitikut, Koonderakonnal 216 ja Reformierakonnal 212 parlamenti pürgijat. Rohkem kui täna lubatud  kandidaate (125) panid välja veel Isamaaliit (178), Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (172), Eesti Maarahva Erakond (167) ja Vene Erakond Eestis (148). Valimistel osales kokku 12 erakonda ja 19 üksikkandidaati.

|Create infographics

Üheksakümnendate viimastel parlamendivalimistel tegid kandideerimisdebüüdi mitmed nii nende kui ka hilisemate valimiste häälemagnetid. Toonased valimised andsid ühtlasi märku peagi saabuvast põlvkonnavahetusest Eesti poliitikas. Säravaimalt kerkis esile endine hansapankur Jüri Mõis, kes saavutas 6739 inimese toetusega üle-eestiliselt viienda häältesumma. Poliitdebütantidest kogus teise tulemuse Keskerakonna nimekirjas kandideerinud hilisem Põlva linnapea Georg Pelisaar, keda toetas märkimisväärsed 4459 valijat. Poliitareenile astus samuti endine välisminister Toomas Hendrik Ilves (4521 häält), kes 1997. aasta detsembris astus Eesti Talurahva Erakonda, mis hiljem ühines Mõõdukatega. Suurepärase debüüdi tegid veel ajakirjanik Jaana Padrik (4299 häält) Isamaaliidu ridades ja  keskerakondlased Harri Õunapuu (4137 häält) ja Koit Pikaro (3027 häält).

Samadel valimistel said oma esimese parlamenti kandideerimise kirja ka tänased tipp-poliitikud Andrus Ansip, Kadri Simson (Must), Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Siim-Valmar Kiisler, Sven Mikser, Katrin Saks, Evelyn Sepp ja Vilja Savisaar-Toomast.

Kõige suurema häältesaagi kogusid siiski veel vanema põlvkonna poliitikud. Kui tänavustel valimistel on erakondade esinumbrid ja häältemagnetid koondunud Harju- ja Raplamaale (v.a Edgar Savisaar), kuna selles ringkonnas jagatakse välja enim mandaate, siis 16 aastat tagasi oli kõige suurem ringkond Ida- ja Lääne-Virumaa. Selles ringkonnas jagati välja 13 mandaati ning seal kandideeris ka valimistel kõige suurema isikliku häältesaagi kogunud Edgar Savisaar, keda toetas 14 320 inimest. Need olid Savisaarele viimased valimised kandideerida väljaspool Tallinna.

Savisaarele järgnes Mõõdukate esimees Andres Tarand, kes kandideeris Harju- ja Raplamaal, ning Isamaaliidu endine juht Toivo Jürgenson, kes kandideeris Tallinnas, Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna ringkonnas. Reformierakonna ridades tegi parima tulemuse erakonna esimees Siim Kallas, kogudes 7465 häält, mis oli ligi 3000 häält vähem kui neli aastat varem. Tulevane peaminister Mart Laar kandideeris Järva- ja Viljandimaal ning teda toetas seal 5446 valijat.

1999 riigikogu valimised |Create infographics

1999. aasta valimised märkisid ka ühe poliitpõlvkonna taandumise algust. Neil valimistel ei kandideerinud enam ekspeaminister Tiit Vähi, justiitsminister Paul Varul ega ka kaitseminister Andrus Öövel.

Viimasteks valimisteks jäi see ka istuvale peaministrile Mart Siimannile, kes kogus Võru-, Valga- ja Põlvamaal vaid 1874 häält. Nii madalat valijate toetust ei ole varem ega ka hiljem saanud ükski ametisolev valitsusjuht.

Valimiste ajalugu tutvustav sari valmib koostöös MTÜ Valimisvaatlusega ning iga olnud riigikogu valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest poliitilisest olukorrast enne valimisi: kes olid valitsuses, kes opositsioonis, millised olid suurimad valimiseelsed
poliitskandaalid ning mida lubasid valimistele eelnenud küsitlused?

Teiseks saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning millised oli erakondade esinumbrid, üksikkandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakondade
peamisi programmilisi seisukohti.

Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi, kes
otsustasid "poe kinni panna" ja laiali minna? Riigikogu valimisi tutvustav lugudesari ilmub Delfis kuni uute riigikogu valimisteni märtsis.