Riigikogu palk petuga pooleks

Palgatõus saab toimuda vaid käsikäes heade tulemuste ja eduka tööga. Ilmselt on meie võimulolijate töö olnud majanduslangusele vaatamata „edukas”, sest riigikogulaste palk tõuseb 49 080 kroonilt 52 468 kroonini.

Samas püüavad erakonnad ja poliitikud meile päevast päeva sisendada, et keegi ei ole majanduskriisis süüdi. Ometi on kriis tabanud riike erinevalt, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad eurotsooni või mitte. Küsimus on varem tehtud majanduslikes ja poliitilistes otsustes ja need ei ole sündinud iseenesest.

Riigikogu liikme staatuse seaduse järgi lähtutakse palkade arvestamisel eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga suurusest. Selle alusel arvutatakse riigikogu liikme palk käesoleva aasta 1. märtsist järgnevaks 12 kuuks. Riigikogu lihtliikme palk on neljakordne Eesti keskmine palk. Komisjonide ja fraktsioonide aseesimeeste palk on 4,5 korda suurem keskmisest palgast, esimeeste palk 5 korda, riigikogu aseesimeeste palk 5,5 ning riigikogu esimehe palk 6 korda suurem.

Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni. Tegemist on aritmeetilise keskmisega, millel ei ole tegelikkusega midagi ühist.

Kujutleme, et keegi riigikogulastest kolib elama ühte Eesti külla. Külas elab koos temaga 20 inimest, kellest viis saab palka 3000 krooni, kolm 4000 ja üks, kes käib tööl linnas, saab 10 000 krooni. Kümme on töötud. Rahvaesindaja saab 52 000 krooni. Külaelanikud kurdavad, et raha ei ole ja nälg on majas. Valitsus aga vastab, et mis te kurdate, teie keskmine palk on ju 7900 krooni! Statistikaamet arvutab keskmist töötasu vaid reaalselt töötavate, mitte kõigi inimeste pealt.

Tegelikult on keskmise palga arvestamiseks olemas märksa täpsem keskmine: nn mediaanpalk - summa, millest väiksemaid ja suuremaid väljamakseid on tehtud samal määral. See on töötasu, millest täpselt pooled inimesed saavad rohkem ja pooled vähem.

Mediaanpalk on umbes neljandiku võrra väiksem aritmeetilisest keskmisest. 2008. aasta neljandas kvartalis oli selle suuruseks ligikaudu 10 000 krooni bruto. Aritmeetiliselt on keskmine palk 13 100, aga paraku saab keskmine palgasaaja 10 000, st pooled Eesti töötajad saavad palka vähem kui 10 000 krooni bruto. Arvestada tuleks aga ka kümnete tuhandete töötutega. Sellisel juhul langeks nii aritmeetiline- kui ka mediaanpalk veelgi.

Ükski seadus ei nõua keskmise palga arvestamist aritmeetilise keskmise järgi. See pole ei õiglane ega õigustatud. Riigikogulaste palku tuleb hakata arvestama neljanda kvartali keskmise mediaanbrutopalga järgi. Ainuüksi lihtliikmete pealt tuleks säästu 14,5 miljonit krooni aastas. Tuleks täiesti kaotada ka kuluhüvitised, mis teeb veel 15 miljonit, samuti võiks vähendada eripensione. Kõik see käib käsikäes riigikogu vähenenud töökoormusega – tuleb ju suurem osa seadusi Brüsselist, mitte Toompealt.

Seadus ei keela seda ning jääb ära ka vajadus muuta põhiseadust. On vaja ainult head tahet võtta aluseks mediaanpalk. See oleks õiglane ja õigustatud ning räägiks võimulolijate soovist olla solidaarne oma rahvaga.