Vaevalt keegi meelega kehva nalja tegema hakkab, enda meelest rebiti kindlasti vägagi vaimukat kildu. Kahjuks ei pruugi see niimoodi paista publikule, eriti sellisele, kes hakkab seoseid looma: pronkssõdurile tõmmati kõigepealt kott (telk) pähe ja siis viidi ta ööpimeduse varjus kalmistule, mäletate küll. Ei tea, kas Reformil on Savisaare jaoks mõni võrreldav plaan, või kuidas?

Ausalt öeldes on ka minul tülgastav vaadata Keskerakonna süüdimatut läbustamist pealinnas: haisvad korterijamad — huvitav, miks küll need ükskord kaposse ei jõua? –, koolide mahaparseldamine sõpradest ärimeestele, viimaks veel vastutustundetult vaenu õhutav manipuleerimine integratsiooniteemaga. Jne, jne. Aga ma ei usu ka, et mingid poliitilised luuserid ehk endised äraostmatud suudavad Keski Tallinnast juriidiliste nippidega minema peletada.

Pole ju mingi saladus, et Savisaar valitseb Tallinna venelaste häältega. See oli nii isegi enne pronkskriisi, pärast mida mäletatavasti eestikeelne valijaskond Savisaarele selja keeras. Nii et see, kes tahab Tallinnas võimu võtta, peab pugema venekeelse valija hinge. Selleks läheb aga vaja pikaajalist tööd valijagrupiga, savisaarlikku demagoogiat ja kindlasti ka sooje suhteid suure Venemaaga.

Viimast pole Reformil praegu küll kuskilt võtta, Ansip on ju teatavasti Venemaa silmis esifašist. Ent kui me viimaseid valimisi ja nende loosungeid meelde tuletasime, siis olid ja Kesk ja Reform omavahel täiesti sarnastunud ning väidetavalt käis vastastikune pekski kokkuleppel, no et küllap pärast valitseme jällegi koos. Niisiis lootust on: eks kuulu ühe teo seljas liugulaskminegi Keski lemmikvõtete arsenali. Kuni uusi saavutusi pole, lüpsavad oravad oma pronkssõdurit. Vaadaku vaid ette, et see ahtraks ei jää.