Halenaljakaks teeb kogu selle sündmuse asjaolu, et kirik laseb sel kõigel mitte midagi tegemata sündida. Arusaamatuks jääb minu kui kristlase jaoks asjaolu, et miks peaks keegi kellegi vastu allkirju koguma. Kusjuures seda teeb veel usuline organistatsioon. Minu jaoks meenutab taoline agitatsioon kõige ehtsamal kujul uut ristisõda 2009. aastal. Täpselt samasuguse usulevitamisega tungiti juba 13. sajandil Eestisse „matsirahvast“ oma usku pöörama. Nüüd siis oleme ajaloos jälle jõudnud sinnamaale, kus üks usu eest seisev organistasioon rõhutab oma uskumuste ülimlikkust ja püüab vastukampaania raames sundida peale oma tõekspidamisi.

Miks on vaja üldse võidelda kellegi vastu jääb arusaamatuks. Homoseksuaalid ega ka vabaabielus elavad isikud ei võitle mitte kellegi vastu, vaid küsivad riigilt võrdset kohtlemist ja sotsiaalseid tagatisi samasugustel alustel nagu see on täna võimalik abielus olevatel isikutel.

Ühe institutsiooni (abielu) olemasolu tõttu ei saa ega tohi diskrimineerida teisi oma riigi maksumaksjaid. Võrdne kohtlemine peab olema tagatud kõigile riigi kodanikele, olenemata nende soost või usulistest veendumustest. Homoseksuaalid ei võitle abielu kui insitutsiooni vastu. Enamgi veel ei ohusta ükski homosuhe abielu või abielus olevaid isikuid, vastupidine seaks küsimuse alla mida siis tegelikult kaitstakse. Tegemist on siiski inimeste vahelise kooselu, mitte paberiga, mis peaks inimesi koos hoidma.

Tobeduse tipp aga on see, et kogu see üritus toimub ajal, mil meil on kehtiv demokraatlik riigikord, me oleme liitunud Inimõiguste deklaratsiooniga ning on kehtestanud seaduslikul tasandil võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse põhimõtted. Kui usuühendused tahaks reaalselt kellegi vastu võidelda, siis võiksid nad oma energia suunata Hiina Rahvavabariigi vastu ja seista kristlaste tagakiusamise eest sealse riigivõimu poolt. Praegune situatsioon tekitab aga paratamatult Euroopa kontekstis küsimuse, et miks me peaks oma kaaskodanike õiguste vastu võitlema. Iga mõistusega olend peaks siinkohal esitama endale küsimuse, kas ta saab ikka aru, mille vastu ta võitleb.

Homod ei nõua abielu sõlmimist, vaid küsivad partnerlusuhte reguleerimist. Seega võitlus olematuse vastu tundub pigem teema kontekstist väljarebimisena ja ühe sotsiaalse grupi vastu vaenu õhutamisena.