Regio Eesti CD-atlas 2004

Regio CD-atlase eelmine versioon 3.5 pärines aastast 2000, kusjuures info sellel (kaardialus ja kohanimed) oli 1999. a seisuga. Nüüdseks on valminud CD-atlas 2004 (versioon 3.6).

Väliselt pole muutused väga suured, aga lähemal uurimisel erinevusi siiski märkab. Allakirjutanul õnnestus osaleda „ahjusooja” atlase testimisel.

Põhilised uuendused

Uuendused hakkavad silma juba installeerimise juures. Tegijad on arvesse võtnud kasutajate soovituse ja uues versioonis saab valida, milliseid programmi osasid (kaardid, multimeedia, abifailid) kirjutada kõvakettale ja milliseid kasutada CD-lt. Varasemate versioonide puhul ei saanud näiteks kaarte kõvakettalt kasutada installeerimata multimeedia-osa (vt ka AM 5/2002). Väiksema kõvakettaga läptopide puhul oli aga viimase installeerimine pigem kettaruumi raiskamine.

Multimeedia osas on muutusi varasemaga võrreldes kõige vähem (sisaldab fotode ning helidega illustreeritud jutte Eestimaast, vaatamisväärsusi ja väikest kaardipuslet). Programm on muutunud veidi ressursinõudlikumaks: soovitatakse minimaalselt 200 MHz ja 32 MB RAM-iga arvutit, aga katsetamisel õnnestus ta käima saada ka 120 MHz vanal läptopil (see nõudis küll kannatlikku meelt).

Värskendatud on kogu kaardimaterjal, kus kajastuvad vahepealsed muudatused. Piltidel mõned lihtsad näited - uus Kärevere sild ja Kilingi-Nõmme ümbersõit vanal ja uuel kaardil. Teedekaart on endiselt täpsusega 1:150 000 (Regio paberatlastega samas mõõtkavas). Lisandunud on aga terve rida täpsemaid linnade plaane (1:20 000) - varasema versiooni 25 asemel on neid nüüd juba 47 (kõik Eesti linnad, lisaks Saku ning Viimsi poolsaar). Tallinna kesklinn on mõõtkavas 1:6 000. Linnakaartidele on lisatud majanumbrid kvartali nurkades, oluliselt on paranenud linnakaartide ajakohasus ja loetavus.

Oluliselt rohkem on kohanimesid (seisuga 1. jaanuar 2004): 4675 ametlikku ja 2570 mitteametlikku. Need, ja ka tänavate ning linnaosade nimed, on otsinguga leitavad. Väga palju infot on lisandunud objektide (turismiinfokeskused, huviväärsused, bussi- ja rongijaamad ning peatused, majutuskohad, tanklad, kaubanduskeskused, turud, meditsiiniabi punktid jms) osas ning nende kohta antakse enamasti ka lisainfot - näiteks lahtiolekuajad ja telefoninumbrid, majutusasutustel kohtade arv jne.

Et atlas võimaldab koostada teekondi ja mõõta nende pikkust, on oluliseks muudatuseks võimalus teekonda lisada kuni 10 punkti (eelmisel versioonil ainult 4, millest reeglina väheks jäi). Teekondi võib kaardile kuvada kas tõenäoliselt kiirema (teekonna otsingus leitakse tee, mille läbimine peaks olema kiireim, arvestades erinevaid teeklasse ja nende keskmisi kiirusi; praktiliselt tähendab see suuremate teede eelistamist) või lühemana (teekonna otsingus leitakse kilomeetritelt lühim tee, teeklasse ei arvestata ja suuremaid teid ei eelistata).

Endiselt on kasutada mõõdik kaardil asuvate punktide vahelise kauguse mõõtmiseks linnulennult. Teekonda saab kuvada kas dünaamiliselt (joon tekitatakse kohe uue punkti lisamisel) või korraga välja joonistada, mis sobib aeglasema arvuti puhul paremini.

Peale WGS84 saab koordinaate sisestada ja vaadata nüüd ka koordinaatsüsteemis Lambert-Est97, mis meie oludes arusaadavalt oluline.

Edasi loe Arvutimaailma paberväljaandest. Tellimiseks kliki siia