Rain Kooli: Seadustagem need homoabielud lõpuks ära

Teeme sissejuhatuseks paar asja selgeks. Esiteks — ma olen paduhetero. Tunnen füüsilist vastikust ainuüksi mõtte ees, et mõni gei mulle ligi tikuks. Õnneks olen selleks vale orientatsiooniga ning liiga inetu. Ei oskagi öelda, kumb omadus “sääsetõrjevahendina” paremini mõjub. Igatahes minul ligitikkujatega probleeme ei ole.

Teiseks — ma pooldan homoabielusid. Ning mul on hea meel tõdeda, et Delfi lugejad kui mitte just ei poolda, siis vähemalt ei tauni neid samuti. Delfil on suisel aal nimelt umbkaudu 645 000 külastajat nädalas. Nendest vähem kui sadakond pidas vajalikuks kirjutada kurja kommentaari Delfi eilsele juhtkirjale, mis üsna üheselt nentis, et homoseksuaalsed Eesti kodanikud peaksid saama oma kooselu ametlikult registreerida.

Õige ka. Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi kõige olulisema majandusliku enesekehtestamise perioodiga ning Eestis on 75 000 registreeritud töötut, tundub kummaline, et osa eestlastest on siiani jaksanud erutuda sellise pseudoteema peale, nagu seda on samasooliste kooselu.

Ei ole ju võimalik, et ükski terve mõistusega inimene usuks, et homoabielude mittelubamine aitab kaasa Eesti rahva iibe tõstmisele (mille eest, olgu öeldud, olen mina oma kolme lapsega hoolitsenud rohkem kui paljud homoabielude vastased). Geisid ja lesbisid ei ole võimalik mingi riikliku programmiga lapsi tegema ja sünnitama sundida. Ning kuna see ei ole riiklikult plaanis, siis on minu jaoks sisutühi ka ainuke võimalik homoabielude vastane argument.

Nagu öeldud, et olen paduhetero. Ja ma oleksin tõeliselt häiritud sellest, kui keegi püüaks minu seksuaalset orientatsiooni muuta või minu õigusi selle tõttu piirata. Tänu sellele mõistan ma suurepäraselt homosid, kes end Balti riikide suhteliselt vihameelses õhustikus niimoodi tunnevad.

Oleks ammu aeg see politiseerunud jama ära lõpetada. Partnerlusseaduse torpedeerinud IRL ja kaudselt ka Reformierakond püüavad selle liigutusega mitte 2011. aasta valimistel hääli kaotada. Nii lihtne see ongi. Mina pakun välja, et tehkem seadus ära (kas või pärast valimisi, vahet pole) ja mingem tõeliste küsimustega edasi. Eestis on piisavalt palju homosid, et nende õigus abielule seadustada, kuid samas liiga vähe, et selle teema ümber lämisemisele aastakümnete kaupa aega kulutada.

Päris ilma mainekujunduslike vigadeta ei ole muidugi läbi saanud ka homokogukond. Kui enda eestkõnelejateks teinekord lastakse mõned liigedevad ja logisevate argumentidega esinevad kujud, on heteroenamuse pahameel garanteeritud palju tõenäolisemalt kui tasakaalukalt ja targalt esinevate tegelaste puhul. Selle peale tasuks tulevikus mõelda.

Nagu ka Mihkel Muti kunagise kolumni peale, kus ta soovitas homokogukonnal saata enda eest seisma sulgedega ehitud paraaditsejate asemel tavalise eestlase olemisega inimesed.