VARIVALITSUS | Liina Normet: see, kes end korralikult vaktsineerib, võiks maksta vähem makse

Eesti 200 leiab, et Eesti peab tervishoiu rahastamisel hakkama rakendama süsteemi, mis paneb inimesed ise oma tervis eest vastutama. See tähendab isiklikku tervisekontot ja preemiat vastutustundliku tervisekäitumise eest. Heaks näiteks siin on laste vakstineerimine ja haiguste sõeluuringud.

Alates 2011. aastast on Eestis alla kaheaastaste laste vaktsineerimise hõlmatus paljude vaktsiinennetatavate haiguste suhtes langenud alla WHO soovitusliku taseme, milleks on 95%. Vaktsineeritavuse kaetus üle 95% tagab vastava haiguse kao inimpopulatsioonist. Kui vaktsineerituid on vähem, säilib haiguskaitse küll vaktsiini saanud isikul, kuid haigus püsib populatsioonis edasi.

Meil on võrreldes kümne aasta taguse ajaga kõikide haiguste vaktsineerimiste kaetus langenud nüüdseks alla 95% (erinevate haiguste puhul 92%-94%). Kuigi esmapilgul pole häirekella löömiseks veel põhjust, tuleks tegutseda esimeste märkide ilmnemisel. Eestis on vaktsineerimine püsivalt langustrendis, umbes 1% viimase viie aasta jooksul. Tasapisi hakkavad pildile ilmuma vanad haigused nagu leetrid ja tuberkuloos.

Me ei tohi jõuda seisu, kus praegu on Itaalia ja Prantsusmaa. Itaalias tuvastati 2017. aastal üle 5000 leetrite juhtumi. Prantsusmaa vaktsineerituse tase on vaid 75%. Selliste murettekitavate tulemuste pärast on mõlemas riigis kehtestatud karmid meetmed – kohustuslik vaktsineerimine kõigile!

Me ei poolda siiski sunniviisilist vaktsineerimist, kuna inimesele peab jääma lõppsõna oma tervise eest. Inimene peab olema vaba oma otsustes, kuid ta peab ka vastutama oma valikute eest. Kui lapsevanem otsustab oma last mitte vaktsineerida, ei saa ta eeldada, et riik tema eest vastutuse võtab. Loomulikult ei sobi vaktsiin kõigile ja sellisel juhul tuleb lihtsalt loota, et laps ei puutu elu jooksul võimaliku haigusetekitajaga kokku. Paraku ohustavad teadlikult vaktsineerimata jäetud lapsed neid, kellele see on tervislikel põhjustel vastunäidustatud.

Inimene peab olema vaba oma otsustes, kuid ta peab ka vastutama oma valikute eest. Kui lapsevanem otsustab oma last mitte vaktsineerida, ei saa ta eeldada, et riik tema eest vastutuse võtab.

Vaktsineerituse taseme languse taga on mitmeid põhjusi. Esiteks ei hoita kinni ajakavast ning teiseks on tekkinud väga palju müüte ja linnalegende. Laste vaktsineerimiskalendri on kokku pannud oma eriala spetsialistid pikkade teadusuuringute alusel ning see on mõeldud järgimiseks nii arstidele kui ka lastevanematele. Me ei väida, et vaktsiinid ei põhjusta ühtegi kõrvalmõju. Inimene on väga keerulise ja ainulaadse olemusega ning paraku mõnele üksikule vaktsiin ei sobi. Paralleeli võiks tuua allergiatega – mõni inimene on äärmiselt allergiline pähklite suhtes, kuid ometi ei kutsuta kõiki inimesi üles pähklitest loobuma.

Levinud uskumused, et vaktsiinid sisaldavad metalle ja põhjustavad autismi, on siiski vaid müüdid. Autismi põhjused ei peitu vaktsiinides ja müüt on ka arstide lisarahastamine patsientide vaktsineerimise eest. Usutakse ka seda, et haiguse läbipõdemine võib anda tugevama ja pikema kaitse. Müütide taga on sageli hirmud, mis tulenevad teadmatusest.

Eesti 200 teeb ettepaneku rakendada tervislike eluviiside edendamiseks sotsiaalmaksusoodustust isikutele, kes on enda tervise eest hea seisnud, muu hulgas järginud vaktsineerimiskalendrit. Loome inimesele oma tervisekonto, kus on kergesti jälgitav tema maksude teekond, kulutatud summa jne. Sinna juurde tekib ka vastutus enda tervise eest.

Eesti 200 teeb ettepaneku rakendada tervislike eluviiside edendamiseks sotsiaalmaksusoodustust isikutele, kes on enda tervise eest hea seisnud, muu hulgas järginud vaktsineerimiskalendrit.

Sarnaselt tulumaksuga deklareeriks inimene oma tervisekäitumist. Sotsiaalmaksusoodustuseks peavad olema täidetud mitmed tingimused, muuhulgas sõeluuringutel osalemine, perearsti visiit vähemalt korra kahe aasta jooksul, kui terviseriskid ei nõua sagedamini, ja vaktsineerimiskava täitmine. Sotsiaalmaksusoodustuse all peame silmas aastas makstud sotsiaalmaksu 1% ulatuses tagastamist.

Rõhutame, et tegemist on vabatahtliku tervisevastutusega ning seega soovime premeerida neid, kes seda teevad, mitte karistada neid, kes ei tee. Kui vaktsineerituse tase pidevalt langeb, ilmuvad tagasi vanad haigused, mis on Eesti puhul juba riskina olemas. Eesti valitsus peab looma süsteemi, mis soodustab tervist kaitsvat käitumist selleks, et pikas plaanis oleks inimestel vähem haigusi, mida vaja ravida.