"See, et Põhja-Korea diktaatoriga räägitakse mingist heast keemiast, pole paraku päris esimene juhtum. Hiljuti on samalaadsed kohtumised olnud tal näiteks Saudi-Araabia juhtidega ja Türgi president Erdoganiga," ütles Paet Delfile. "Diktaatorite loetellu, kellega Trump on viimasel ajal sõbrustanud, on võiks lisada Filipiinide presidendi Duterte, kes on lasknud tuhandeid mõrvata."

Kõigi nendega ongi Trumpi klapp Paeti sõnul justkui olnud väga hea, aga samal ajal kisub Trump tüli Ühendriikide demokraatlike liitlasriikide juhtidega. Eriti selgelt näitavad seda Euroopa terasele ja alumiiniumile kehtestatud kaitsetollid ning maailma juhtivaid tööstusriike ühendava G7 tippkohtumise ajal ja järel toimunu.

Trumpi teade pärast Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uniga kohtumist, et Lõuna-Koreaga lõpetatakse "sõjamängud" ehk ühisõppused, ei tee Lõuna-Korea ega ka Jaapani jaoks olukorda lihtsamaks. "Peale tuumarelvade on Põhja-Koreal ka maailma suuruselt neljas armee, mille pidamise ainuke põhjus ongi see, et seista Lõuna-Korea vastu," märkis Paet.

Paet avaldas lootust, et Trumpi selline diktaatoritest vaimustumise laine läheb mööda ja Euroopa riikidega tüli kiskumine ei väljendu lõpuks ka julgeolekuvaldkonna otsustes. "Aga ma arvan, et keegi ei saa täna enam milleski päris kindel olla," nentis Paet.

Paet ütles, et ei taha spekuleerida, mida võiks kaasa tuua Trumpi kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Seni pole USA tema sõnul ühtki NATO koostööd nõrgestavat sammu teinud. "Ma ei leia, et me peaksime siin enne hakkama midagi suurt muretsema," lisas ta.

Paeti sõnul tuleks keskenduda sellele, mida Euroopa saab ise teha. "Euroopa enda kaitsevõimekus peaks kindlasti ka võimalikult kiiresti tõusma, et me ei sõltuks suures osas Ameerika Ühendriikidest," märkis Paet.

Põhimõtteliselt on Trumpi kriitika Euroopa riikide kaitsevõime osas õige. "Euroopa tegelikult ongi aastakümneid lootnud peamiselt Ameerika Ühendriikidele ja paljud riigid on ise panustanud vähe," nentis Paet.